50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oppida
Õppematerjali autor
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on: Oma kindel ülesanne Erinev toimeaeg Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja
Kui meil puuduks sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd.
lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre.
Hormoonid Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha
q Kilpnäärme ületalitlus toob kaasa kõrge erutuvuse, kõrge vererõhu, kiire ainevahetuse, kõhnumise, nõrkuse, pungsilmsuse jne. KÕRVALKILPNÄÄRE q Sünteesitavateks hormoonideks on parathormoonid. q reguleerivad Ca ja P ainevahetust. Kõrvalkilp näärmed blogs.law.harvard.edu q hormooni defitsiit vähendab veres kaltsiumi ja suurendab fosfori sisaldust, mis põhjustablihasja närvikoe erutuvuse tõusu, krampide teket jne. q hormooni liig organismis toob kaasa kaltsiumi taseme tõusu ja fosfori languse veres, mis põhjustab häireid seedeorganites (ilmneb kõhulahtisus, oksendamine) ja südameveresoonte süsteemi talitluses. HARKNÄÄRE
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem,
Inimese anatoomia Närvisüsteemi jaotus: 1. Kesknärvisüsteem a. Peaaju i. Suuraju ii. Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kuj
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid