Rändrahn
6.B
Audentese Erakool
Rändrahn,mis see on ?
Rändrahn on kivi, mis on liustiku poolt algsest
asukohast minema viidud.
Rändrahnuks on varem peetud ka kive, mille
läbimõõt on suurem kui 1 meeter.
Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et mandrijää
toimel on need kivid liikunud ära oma algsest
asukohast.
kivimi tüüp
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt rabakivid
. Tekkelt on nad graniidid ehk ei ole seotud
mäetekkeprotsessidega ja maakoores valitsenud
venituspingetega. Peale rabakivide sisaldavad
rahnud veel kivimeid – gabrot, basalti,
anortosiiti jms
Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad
pegmatiidist, gneisist, migmatiidist, graniidist ja
Tallinnasse 1912. aastal püstitatud Peeter I ausamba aluskivi. Ettevõtmine jäi siiski katki ja ausamba aluskivi toodi hoopis Soomest. Muistend pajatab jällegi, et kivi tuli kunagi ammu koos jääga Soomest. Esmalt hakanud paistma kivihiiu tilluke tipp ja mõne aja pärast olla ka kivi ise kohale jõudnud. Lemeti kivi maapoolsele küljele tahutud aastaarvud 1846 ja 1968 märgistavad tolleaegset veetaset. Madlilepa rändrahn Madlilepa rändrahn asub Lääne-Viru maakonnas Käsmu poolsaare põhjarannikul Madlilepa lõukast umbes 100 meetrit lõuna pool. Pikergune rahn paikneb kuivas ja liivases männikus. Rabakivi-graniitrahnu pikkus on 7,8 m, laius 4,7 m, kõrgus 2,6 m ja ümbermõõt 20,6 m. M a j a k i v i Majakivi rändrahn asub Harju maakonnas Hara külas. Kivi leiab Juminda poolsaarelt Virve küla
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid