Robert Boyle (0)

1 Hindamata

Lõik failist

ROBERT BOYLE
Referaat
Tallinn 2010
Robert Boyle
Keemik , füüsik, filosoof ja leiutaja Robert Boyle sündis 25. jaanuaril 1627 Iirimaal Lismore’s pere seitsmenda poja ja neljateistkümnenda lapsena. Lõpetanud 1644 . aastal Genfi akadeemia, siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, et pühenduda keemia- ja füüsika-alastele katsetele. Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid . Aastatel 1656–1668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile.
Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus „Keemik-skeptik“, mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karolak Õppematerjali autor

See on referaat kuulsast iiri keemikust Robert Boylest. Ta sündis 25. jaanuril 1627 Iirimaal. Oli kuulus leitaja, filosoof, füüsik ja keemik.

robert boyle keemia kehad füüsik keemik mariotte teadlane alkeemia entsüklopeedia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Newtoni eelne füüsika areng

Avastas maakera lameduse pooluste kohtades, soovist oma kellu täiustada. Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs. Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste.Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad.

Füüsika

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Juhus tõi ta siiski vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, vaid said immuunsuse... Marutaudiga nii lihtsalt ei läinud viirust pole mikroskoobis näha, kuid vaktsiini loomine õnnestus Pasteuril ikkagi. Marutaudi võitmine tegi Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maeti Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Mikrobioloogia tänapäeva mõistes sünnib siiski Saksamaal. Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Eelmäng Kochi loole on siberi katk e antraks, mille batsillid surnud loomade veres avastati juba 1849. aastal, 1868 näidati, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli veel ebaselge põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal

Meditsiini ajalugu