kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri
kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter). Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks
Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega. Nõelmaatriksprinterite tuntud puuduseks on nende suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprintereid kasutatakse tänapäeval eelkõige seal, kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia. Maatriksprinteriga on võimalik printida ka lihtsamatest punktidest koosnevat graafikat ülejäänud löökprinter selline võimalus puudub ja nendega saab printida vaid teksti. · Ridaprinter on printer, mis prindib terve rea korraga. Kui enamus printeritest kasutavad paberi edasiliigutamiseks kummist rullikut, siis ridaprinter veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). See eeldab, et perfopaberil (lõõtspaberil) on äärtes vastavad augukesed. Ridaprinteriga ei saa printida graafikat ning printimine on vägagi mürarikas. Ridaprinteri trükikvaliteet on üsna halb. Tänapäeval
Printimispäid mida kasutatakse on väga erinevaid. Võib kohata golfipalli sarnast pead või trummel. 1.1. Nõelmaatriksprinter Kõige tuntum Trükipeas on nõelad, mida liigutatakse elektromagnetiga. Kvaliteet sõltub nõelte arvust. Selliseid printereid võib kohata praegu pankades, kus tehakse kliendile trükitust kopeeriva paberiga koopia. Teeb iseloomulikku krõbisevat häält. 1.2. Ridaprinter 1.3. Õisprinter 2. Löögita printer 2.1. Termoprinter 2.1.1. Termosiirdeprinter Ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktides. 2.1.2. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval 4 põhivärvi
LCD-kuvar on tegelikult ekvivalentne 15-tollise elektronkiiremonitoriga. Printer on arvuti kirjutav välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerid võib tööpõhimõtte järgi jagada järgmiselt: - löökprinterid 1. nõelmaatriksprinter - trükisõlmes on 9...47 maatriksitaoliselt asetatud nõela. Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõelvajalikul hetkel paberile. 2. õisprinter 3. ridaprinter - löögita printerid 1. termoprinter 2. termokontaktprinter 3. termosiirdeprinter 4. sublimatsiooniprinter a. fotoelektriline printer 5. LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode. 6. laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile. a. jugaprinter 7. vahaprinter 8
annaabi.ee 
