Riina Tamm Teemant imepäraste omadustega süsinik Referaat 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Teemandi üldiseloomustus......................................................................................................4 2. Teemandi leiduvus ja kaevandamine...................................................................................... 5 3. Teemandi erinevad kasutusalad ............................................................................................. 6 Kokkuvõte....................................................................................................................
Kihnus, 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus...............................................................................................................3 Smaragd ................................................................. 4 Teemandi struktuur....................................................................................................... 8 Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks.........................8 4.Kokkuvõte...................................................................................................................9 5.Kasutatud kirjandus..........................
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?
Kõik kommentaarid