leegionid ainult sõjakäikude ajaks. Vajadus püsivate leegionite järele tekkis Impeeriumi aegadel, kui oli tarvis juurutada leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi Ratsavägi Ratsaväkke kuulusid enamasti jõukad Rooma noorukid, kes soovisid ennast enne poliitilise karjääri algust näidata. Varustuse pidi iga ratsaväelane ise muretsema. Ratsaväe osakaal leegionis oli väike, umbes 300 meest, mis jagunes kümneks 30-meheliseks üksuseks. Kergejalavägi Kergejalaväelasel ei olnud kindlat funktsiooni või kuuluvust. Seda kasutati vastavalt vajadusele. Põhiliselt kasutati neid lahingu algul, mil nad heitsid vaenlase pihta odasid ja kive.
üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas.
Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti.
Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused
Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused
vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Relvastus Ratsaniku varustus osteti iga ratsaniku enda poolt. See koosnes ümmargusest kilbist, kiivrist, kehaturvisest, mõõgast ning ühest või enamast piigist. Kergejalavägi ehk veliidid olid enamasti vaesemad kodanikud, kes ei suutnud ennast korralikult varustada. Nad olid varustatud viskeodadega, mille nad viskasid vaenlase liinidesse enne kahe väe kokkupõrget. Raskejalavägi oli leegioni selgroog. See koosnes kodanikest, kes suutsid endale lubada vastavat varustust, mis koosnes raudkiivrist, kilbist, turvisest ning pilumist (viskeoda mille viskekauguseks oli umbes 30 meetrit). Isikud Caesar alustas poliitilisi tegevusi pärast keiser Sulla surma 78. eKr. 68 ekr oli ta kvestor. 61 eKr sai temast Lõuna-Hispaania asehaldur. 60 eKr moodustas ta koos Crassuse ja Pompeiusega triumviraadi. 59.
varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni. 4saj lõpul ja 3saj algul toimus sõjaväeümberkorraldus ja loodi allüksuste süsteem. Leegionid jagati allüksusteks maniipuliteks. Igas leegionis oli 10 maniipulit.iga maniimul jagunes omakorda kaheks allüksuseks tsentuuriateks ehk sadakondadeks. Jaguneti ka relvaliikide jäegi: kergejalavägi, raskejalavägi, ratsavägi. Varase vabariigi ajal oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. Hiljem see arv tõuseb. Augustuse ajal oli 6100 jalaväelast 720 ratsanikku plus kergejalavägi ja abiväed. Leedionides võisid teenida vaid kodanikud, liitlased olid eraldi üksused aga pidid tegutsema kooskõlas leegionidega. Armee juhataja kandis nime kas konsul või preetor, sõjaväeabiülem kandis nime legaat määrati senati poolt. Igas leegionis oli kuus sõjatribuuni,
annaabi.ee 
