leegionid ainult sõjakäikude ajaks. Vajadus püsivate leegionite järele tekkis Impeeriumi aegadel, kui oli tarvis juurutada leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi Ratsavägi Ratsaväkke kuulusid enamasti jõukad Rooma noorukid, kes soovisid ennast enne poliitilise karjääri algust näidata. Varustuse pidi iga ratsaväelane ise muretsema. Ratsaväe osakaal leegionis oli väike, umbes 300 meest, mis jagunes kümneks 30-meheliseks üksuseks. Kergejalavägi Kergejalaväelasel ei olnud kindlat funktsiooni või kuuluvust. Seda kasutati vastavalt vajadusele. Põhiliselt kasutati neid lahingu algul, mil nad heitsid vaenlase pihta odasid ja kive.
üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas.
Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti.
Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused
Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
