Anton Adoson Roman Ibadov RADIAALVISKUMISE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 8 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. M...
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine Töö käik 1. Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5. Pöörasin võlli ühe pöörde ning märkisin üles indikaatori suurima ja vähima näidu. 6. Arvutasin radiaalviskumise nende näitude vahena. Kui osuti liikus üle nulljaotise, sii...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit k...
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine 0,80 0,16 0,20 34,2 18,1 16,1 Mõõtetulemused Mõõd. Indikaatori lugem Radiaal- Läbimõõt Lubatud Täpsus- Koht Suurim Vähim viskum. nihikuga rad. visk aste AA 0,25 0,10 0,15 18,1 0,16 11 BB 0,60 0,05 0,55 34,2 0,80 14 CC 0,20 0,05 0,15 16,1 0,20 12 Radiaalviskumise tolerantsid m tes: Nimimõõde Täpsusaste ja lubatud radiaalviskumine Mm ...
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
