Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt. Räägitakse, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". 1963. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis kompoitsiooniklassi. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini DAADi stipendiumi toel. 2005
Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks. 17 sajandil oli camera üliku koda ja kammermuusiku all mõisteti muusikat, mida esitasid üliku poolt ülalpeetavad muusikud. Tänapäeval on kammermuusika all silmas peetud teoseid, mis on mõeldud väikesele esitajate koosseisule ja kus igal interpreedil on iseseisev partii. Kammermuusika alla mahuvad nii üksikesitajale kui ansamblile loodud teosed. Instrumentaalsed kammeransablid Kammeransamblite muusika sagedasemaks ülesehituse viisiks on sonaaditsükkel.Kõige armastatumaks kammeransambliks on olnud keelpillikvartet.Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid:
Kõik kommentaarid