Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandustöötaja PM-16 Tauri Ruubel Kliimavööde KOOSTAJA:Tauri Ruubel JUHENDAJA:Reet Meerits SÄREVERE 2017 SISUKORD Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja ...
parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Põhjapool on ülekaalus maismaa (55%), lõunapool ookean (98%).
Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 2502000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid[1]. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Kokkuvõte Need kõik tegurid on põhjuseks miks tahan elada parasvöötmes , Eestis .Siin on neli aastaaega mis on väga hea vaheldus . Kui oli suvi tahtsid paljud juba talve , aga nüüd kui lumi juba maas ootavad kõik pikkisilmi suve
võimalik kasvatada kapitali põllumajanduse edasi arendamiseks. Jaapan on aga praegu eesmärgiks võtnud säilitada vähemalt osaliselt riigisisest toodangut, toetuseks teistele majandusharudele ja säilitamaks riigisiseselt vähemalt mingisugust toidutoodangut. Jaapanis kasvatatakse kõige rohkem riisi, kuna kliima ja pinnas on selleks sobiv ning see on riigis üks enim tarbitud toitudest. Riisi kasvatus on laiguti levinud riigi põhjapool, kus on esindatud paraskliimavööde. Riisi kasvatuse pooles on Jaapan maailmas kaheksandal kohal. Kalapüügi kohapealt aga neljandal kohal, see on riigipeale laialivalgunud ja püügiks mõeldud sadamaid on üle 2000. Loomakasvatus on vähene, kuid märkimisväärne on luksuslik veiseliha oma erilisuse poolest. Jaapan impordib suure osa oma toodangust USAst, Austraaliast ja hiinast. Jaapan on üks suurimaid veiselihatoodete importija, üleüldises plaanis imporditakse rohkem kui pooled lihatooted
jaanuari kuus, umbes 80 mm kuu kohta. Argentina kirdeosas valitseb lähistroopiline kliima ning asuvad rohtlad. Seal on eriti viljakad rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Olenevalt regioonist, leidub ka rohtlate mustmuldi, seega tegeldakse seal eriti palju põllumajandusega. Suveperioodil on keskmine kuutempearatuur üle +25 kraadi, talvel +14 kraadi. Sademeid on suvel üle 100 mm kuus, talvel veidi alla 50 mm. Lõunas on paraskliimavööde koos poolkõrbete ja kõrbetega. Sealsed pruunmullad on vähe viljakad. Riigi loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad. Piirkonnas on jahe kliima, suveperioodil on keskmine kuutemperatuur +14 kraadi, talveperioodil +1. Sademeid on suvel veidi üle 30 mm kuus, talvel alla 20 mm kuus. Kevad ja sügis perioodidel on sademeid veelgi vähem. Tõenäoliselt saab seal piirkondades 1 saagi aastas, kuna temperatuurid ei ole piisavalt kõrged, et aasta läbi seal põllukultuure kasvatada
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
annaabi.ee 
