Osake igavikku

Edel, Alice

Osake igavikku (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Osake igavikku
Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, „puhtad leheküljed“ eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi : „Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks,“ arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone – ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel.
Daniel Vaariku essees „Traditsiooni leiutamine “ köitis mind mõiste ’ illusioon ’ kasutamine sealses mõttekäigus: „Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon . Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta?“ Ei saa, sest kui oleks põhjatu teadmiste kuristik ja meie

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Alice Edel Õppematerjali autor

Kirjand traditsioonidest, VäGA palju ajaloolisi näiteid ja tsitaate :)

traditsioonid igavik eesti keel

Sarnased õppematerjalid

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid