Nägemishäired Nägemishäire e refraktsioonihäire on häire, mille puhul silma langev valgus ei murdu õigesti ja nägemine on hägune mõõdetakse dioptrites ei ole haigus on parandatav prillide, läätsede või operatsiooniga Refraktsioonivigade 4 põhilist tüüpi müoopia hüperoopia astigmatism presbüoopia Lühinägevus e müoopia nähtavus kaugele on hägune, lähedale selge optiline süsteem on liiga tugev või silm liiga pikk on pärilik sümptomid: silmade kissitamine, peavalud, ka kõõrdsilmsus ravi: kontaktläätsed või prillid (miinustugevusega), operatsioon o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level Sixth level ...
SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegeli...
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks...
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega....
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidet...
Silma anatoomia küsimused 1. Nimeta nägemiselundi osad silmamuna, kaitseaparaat (silmakoobas ja silmalaud), kõrvalosad (lihased ja pisarorganid), nägemisteed- ja keskused. 2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ri...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP2 VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid,
HOROPTERI KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kuidas nimetatakse reetinate korrespondeeruvate punktide ruumilist kaarti? Horopter. 2.Kuidas nimetatakse teisiti teoreetilist horopteri ringi? - Vieth-Mülleri ring või geomeetriline horopter. 3.Mida tähendab 0-disparaatsus? - 4. Mis on neli horopteri kriteeriumit, mida mõõtmisel hinnatakse? - Võrdne kaugus, ühena nägemine, maksimaalne stereoteravuse lävi, samasugune nägemissuund. 5.Millised on Horopteri mõõtmise tehnikad? - AFPP (võrdne kaugus), diploopia lävi tehnika, stereoteravuse horopter, nooniuse horopter. 6. Milline horopteri mõõtmismeetod on kõige täpsem? Kirjelda lühidalt. Nooniuse meetod, (sarnase nägemissuuna horopter). Hinnatakse kahe kepikese võrdlemise teel. Mõõdetakse polafiltriga, ülemise ja alumise kepikese poolkujutis peab ilmnema täpselt samal joonel ja teineteise kohal, nagu üks jätkuv kepike. Korrespondeeruvatest punktidest moodustunud kõver on horopter. 7.Missugust horopter...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED Referaat kontaktläätsedes Juhendaja: M. Puusepp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................2 1.KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED....................................................3 .1Kontaktlääts......................................................................................................... 3 .2Akrüül- ja geelküüned.......................................................................................... 4 2.KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD....................................................5 2.1Bakteriaalsed või seenelised nakkused.............................................................5 ....
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem OPTILINE KOHERENTS TOMOGRAAFIA Referaat silmahaiguste uurimismeetodis Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1.OKT........................................................................................... 4 1.1 OKT areng.....................................................................................5 1.2 SD-OKT ja TD-OKT..........................................................................5 1.3 Mis juhtub OKT ajal?......................................................................6 1.4Mis haiguseid võib OKT aidata diagnoosida?....................................6 1.4.1 Makulopaatia.......
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem AMD JA TOITUMINE Referaat silmahaigustes Juhendaja: C. Räppo Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................2 1.AMD.......................................................................................... 4 1.1Vormid...........................................................................................4 1.2 Riskifaktorid..................................................................................6 1.3 Sümptomid....................................................................................6 2.TOITUMINE JA AMD.....................................................................7 2.1 AREDS ja AREDS2...................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
