Muusikapsühholoogia Muusikal on ka psühholoogiliselt suur mõju. „Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme, alates kõige algelisematest kuni kõige arenenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimentaalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Selle lause on kirja pannud Natasha Spender. On ilmselge, et inimesed vajavad muusikat, kuigi küsimusele, miks nad seda vajavad, ei pruugi esimesel pilgul leiduda lihtsat ja selget vastust. Muusikaga tegelema motiveerib
koolipsühholoogia - õpetajate, õpilaste, lapsevanemate nõustamine kooliga seotud probleemides perepsühholoogia - nõustamine pereprobleemides jm organisatsioonipsühholoogia - töökeskkonna kujundamine ja parandamine, personalivalik, personali koolitamine tervisepsühholoogia - vaimse tervise saavutamine, hoidmine (stress) suhtlemispsühholoogia reklaamipsühholoogia muusikapsühholoogia jm Psühholoogia seos teiste teadustega. Loodusteadused – bioloogia (eksperimentaalsed uuringud), geneetika, arstiteadused (anatoomia, füsioloogia, farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ?
rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Kui seda 1980. aastast pärinevat muusikapsühholoogia defi- nitsiooni kõrvutada tänapäevaste
.......................................14 5. KOKKUVÕTE......................................................................................................................16 Kasutatud allikmaterjalid..........................................................................................................17 1 ABSTRAKT Proseminaritöö „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil” on koostatud muusikapsühholoogia valdkonnas. Käesolevas töös uuritakse viiulimängija poolt mängitud mažoorse diatoonilise helirea intonatsiooni ja selle varieeruvust võrdluses võrdtempereeritud helireaga. Eesmärgiks on saada teada, kas ühe kindla helirea mängimisel esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ning kui suur on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Töö meetodiks on katse, mille käigus salvestatakse D-duuri helirida 30 korral viiuli esituses.
Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika. Teiste aladistsipliinide seas on muusikaakustika, muusikaesteetika, muusikafolkloristika ehk muusikaetnoloogia, muusikapaleograafia, pillitundmine, muusikapedagoogika ja interpretatsiooniteooria. Muusikat uurivad teadused: · Muusikaakustika - heli · Muusikaajalugu - ajalooline areng · Muusikateooria partituur (helitöö kõiki partiisid sisaldav noodistik) · Muusikapsühholoogia - käitumine ja reaktsioonid · Muusikasotsioloogia - vastasmõju ühiskonnaga 4 Mida tähendab muusika minu jaoks? Muusika mängib minu elus väga suurt rolli. Ma õpin muusikaga, loen raamatut muusikaga ja jään isegi magama muusikaga. Muusika on see, mis inspireerib mind ja aitab ka üle rasketest asjadest. Muusika ei ole lihtsalt tore ajaviide, vaid see annab edasi
klient saaks võimaluse oma ressursside arendamiseks. Selle erilise muusikalise töö eesmärk ei ole seetõttu mitte muusikalise iseloomuga. Muusika on teraapias vahendiks, meediumiks, mille läbi on inimesel võimalik ennast väljendada, ennast avastada ja avada ning enesega ja teistega paremat kontakti saada. Muusikateraapia on välja kujunenud mitmete tegevusvaldkondade baasil nagu tegevusteraapia, üldpsühholoogia, psühhoteraapia, eripedagoogika, muusikaõpetus, muusikapsühholoogia, antropoloogia ja meditsiin. Muusikaterapeut on harilikult hea muusik, kellel oma töö teostamiseks on mõnele eelpoolnimetatud valdkonnale tuginev teoreetiline baas. Muusikateraapia rakendamine, olenevalt sihtgrupist, töökohast ja terapeudi isiklikest teoreetilistest eelistustest, võib olla erinev. Muusikateraapias kasutusel olevad meetodid jagunevad laias laastus kahte suuremasse harusse: 1. Ekspressiivne muusikateraapia võimaldab inimesel ennast muusikaliselt väljendada,
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti
annaabi.ee 
