Kunst on meisterlikkus mingil alal 2. Kunsti tekke teooriad (3)? Maagiateooria, Mänguteooria, bioloogiliste vajaduste teooria 3. Kunsti tunnused (5)? Idee, mäng, eneseväljendus, tõetunnetus, kommunikatiivsus 4. Mis või kes on ART WORLD ? Art world on inimeste ja asutuste võrk, mis tegeleb kunstiga 5. Kunsti olemus on (4)? Tõde tunnetada, kunst on eneseväljendus, uue maailma loomine, kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? Elitaarkunst on eksperimenteeriv kunst 7. Massikunst ? Massikunst on suurele inimhulgale orienteeritud teosed 8. Avangardism ? Kunstiteos on märk + kontekst 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? Nägemisega vastuvõetavad kunstid: arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst Kuulmisega vastuvõetavad kunstid: kirjandus ja muusika Mitme meelega vastuvõetavad kunstid: teater 10. Kunstiliigid (15)? Arhitektuur, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst, dekoratiivkunst, disain, kirjandus, muusika, teater, koreograafia,
2. Kunsti tekke teooriad (3)? 1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2. Kunst on eneseväljendus 3. Uue maailma loomine 4. Kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? eksperimenteeriv; kolleegidele tehtud kunst. 7. Massikunst ? suurele inimhulgale orienteeritud teosed. 8. Avangardism ? kunstiteos on märk + kontekst. 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? 1. Nägemisega vastuvõetavad kunstid:ARHITEKTUUR,KUJUTAV KUNST, TARBEKUNST 2. Kuulmisega vastuvõetavad kunstid:KIRJANDUS, MUUSIKA 3. Mitme meelega vastuvõetavad kunstid:TEATER 10. Kunstiliigid (15)? 1. ARHITEKTUUR 2. SKULPTUUR 3. MAALIKUNST 4. GRAAFIKA 5. TARBEKUNST 6. DEKORATIIVKUNST 7. DISAIN (tööstuskunst) 8. KIRJANDUS 9. MUUSIKA 10. TEATER 11
o Vitraaz värve ei kasutata, värviline klaas GRAAFIKA (kujutav e. vaba) o Söe- ja grafiitjoonistus o Litograafia kivitrükk, rasva ja vee vastastikkune tõukumine o Trükigraafika (15.saj) kõrgtrükk puugravüür sügavtrükk kraabitud sisse (vasegravüür) lametrükk rasvane kriit kiviplaadil (18.saj litograafia) o Pastellgraafika TARBEKUNST o Disain masinatega tehtud massikunst. Tekib 20. saj. alguses. (autodisain, elektroonika) o Keraamika päris Jaapanist, laiemalt hakkab levima 8-7. at. eKr. (Hiina, Aasia) 5. at eKr(Ameerika) 4.at eKr (Eesti) o Tekstiilikunst (ka moe-) Kangakunst, Tekkis esiaja lõpus (neoliitikumis) o Puit- ja metallitöö sepis, vasksepis, mööblikunst o Klaasikunst sai alguse Bütsantsist. Laiemalt hakkab levima renessansiajastul o Nahkehistöö
1950-60-ndad Neodada Phalle, Arman, Cesar, Jasper Johns, Robert Rauscheneberg. Massikunst, akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine, serigraafia, Richard Hamilton, Peter Blake, Ronald B. kujutamisviis inspireeritud reklaamist, televisioonist, koomiksist jne., heal ja halval Kitaj, Richard Smith, David Hockney, Claes maitsel pole vahet
1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6
Kokkukuuluvustunne kaob! Seda illustreeris see, et paljud jalgpalliklubid moodustusid just tööstuslinnades, kus maalt tulnud inimesed otsisid uut identifitseerimisobjekti. Alamklassidele oli kultuur väärtuslik siis, kui ta oli seal kuhu ta kuulus ja ei väljunud piiridest. Kunagi väljendasid inimesed end oma töös, nüüd töötatakse selleks, et võimaldada vaba aega. Vaba aeg: päris elu asendamine millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati?
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
massikultuuri olemuslik lubadus on, et klient pääseb, aga adorno ütleb, et klient saab alati petta. muutus tekkis 60ndatel, kus tekkis loogika, et tarbimisvabaduse järgi on ennast võimalik määratleda. adorno ütleb, et lahendused, mida kultuuritööstus pakub, on võltsid lahendused, sest nad viivad üksnes selleni, et me oleme pärast lihtsalt töövõimelisemad. valgustus kui massipettus. adorno argumentatsioon ei puuduta lihtsustatud vastandust klassikaline kunst, massikunst. ta on kasvatatud klassikalise muusika vaimus, aga see ei puutu siia. marxi poliitilise võitluse loogika seisnes selles, et vastandus toimub ikkagi kodanluse ja proletariaadi vahel. ja sellest tulenevalt adornol ei olnud mingid soovi et teda samastataks elitaarse kunstiväljaga. adorno : mitte see, mida kunstiteos ütleb, pole tähtis, vaid milline on tema vormiline eripära, vormilised seosed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
