Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ
KODUTÖÖ nr. 4
Detaili- ja koostejoonis
Juhendaja : emeriitprofessor Maido Ajaots
Kuressaare 2012
Kodutöö nr 4
Detaili- ja koostejoonise põhinõuded
Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #1

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #2

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #3

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #4

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #5

Masinatehnika kodutöö nr 4 - Detaili- ja koostejoonis #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DomDomDom Õppematerjali autor

Detaili- ja koostejoonise põhinõudedDetaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõik vajalikud admed kantakse koostejoonisele. Iga detaili joonis tehakse standardformaadiga lehele ja varustatakse kirjanurgaga. Formaadil A4 paigutatakse kirjanurk piki joonise lühemat külge, teistel – piki pikemat külge. Detaili kujutatakse joonisel nii, nagu ta kinnitatakse tööpinki. Pöördkehade detailide (võll, hammasratas, puks jne) telg paigutatakse rööbiti kirjanurgaga. a) Geomeetriliste tolerantside (kuju- ja asenditolerantsid) määramine (seletuskirjas) b) Joonis peab olema tehtud mõõtkavas c) Istamis,- ahel- ja gabariitmõõtmed (tolerantsiga) Mõõtmete kordamine põhjustab vigu ja praaki valmistamisel ning on seetõttu keelatud. Mõõtmed tohivad korduda juhul, kui ühte neist nimetada teatmemõõtmeks. Nad märgitakse tärniga ja tehnilistesse nõuetesse kirjutatakse * teatmemõõtmed.d) Geomeetrilised tolerantsid joonisel, kaasa arvatud otspindade tolerantsid, nende baaside) Pinnakaredus, kaasa arvatud otspindade omad; paremal nurgal ühesuguste pindade karedus (“ tühja“ sümboliga)f) Võlli telg peab paiknema paralleelselt kirjanurga pikema küljegag) Lõiked A-A, B-B, kus on liistu soonedh) Soone tolerantsid- mõõtme- ja asenditolerantsid koos uue (teise) baasigai) Tehnilised tingimused

Detailijoonis koostejoonis Masinatehnika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine

120

pdf

Joonestamine

J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž

Matemaatika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus