sisse panna. Mart vahetas kõik asjad magusate vastu välja. Näiteks kui meister käskis Mardil elevandiluid panna, pani ta hoopis mandlijahu. Ta kartis, et kui ta ise seda rohtu sööb ja jubeda näo pähe teeb, siis raehärra ei taha seda rohtu süüa. Nii valmistaski Mart midridaatsiumi. Kui raehärra peale Mardi seda proovis, hakkas see talle väga meeldima ja tahtis seda aina rohkem süüa. Ta pakkus seda ka oma perele ja koerale. Niisiis panigi meister sellele nimeks Mardileib ja seetõttu sai ka raehärra terveks. Kui piiskop Henricus proovis Mardileiba, kiitis ta seda ning pani leivale uue nime- martsipan. Piiskop tahtis kuidagi Mardile tasuda ning küsis Mardilt, mida ta soovib. Mart vastas, et ta tahab abielluda raehärra tütre Matildega. Piiskop oli nõus Marti ja Matildet paari panema. Lugu lõppes abielupaari pulmapeoga raehärra juures. Minu arvates olid Mardileiba mõnus lugeda, sest see ei olnud väga
Nii käskiski meister seda rohtu Mardil teha. Igaksjuhuks pani Mart meistrile päeva kausi, et kui ta aevastab, siis ei lenda valmistusained minema. Nii hakkaski meister rääkima, mida tuleb sisse panna ja Mart pani teisi, magusaimaid asju sisse, sest ta kartis, et raehärra ei taha seda rohtu süüa, kui Mart teeb jubeda näo pähe, kui seda sööb. Nii valmistaski Mart midritaatsiujmi. Kui rahärra peale Matri seda proovis, hakkas see talle väga meeldima ja ta pani sellele nimeks Mardileib.Nii saigi raehärra terveks. Kuid kui Henricus proovis Mardileiba, siis pani ta sellele nimeks partsipan. Ning ta küsis, mida Mart soovib. Mart ütles, et ta tahab Matildega abielluda. Nii lõppeski see jutt abielupaari rongkäiuga...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aasta
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits
Kõik kommentaarid