Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise
docstxt/133724618117377.txt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas,
60 50 40 30 20 10 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
Is Ia Is algus 0.01 1 0.01 2.95 Is samm 0.05 2 0.06 2.94 3 0.11 2.96 4 0.16 2.97 5 0.21 3 6 0.26 3.01 7 0.31 3.04 8 0.36 3.02 9 0.41 3.01 10 0.46 2.95 11 0.51 2.92 12 0.56 2.95 13 0.61 2.96 14 0.66 2.96 15 0.71 2.94 16 0.76 2.93 17 0.81 2.92 18 0.86 2.91 19 0.91 2.9 20 0.96 2.89 ...
docstxt/128708472033392.txt
Magnetron: Magnetr.küte Uk = 4,2 V Ra = 3,0 mm Rk= 2,0 mm Solenoid: N= 1280 keerdu l= 0,176 m Isk Antud andmed: Ua= 17,2 V Mõõtmine: Mõõtmise nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Is (A) 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1 1,15 1,2 1,25 1,3 1,35 1,4 Ia (mA) 69,9 69,9 69,9 70 70,2 70,5 70,7 71 70,9 70,7 70,2 69,5 68,9 68,3 67,5 66,7 65,6 64,6 Mõõtmise nr. 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28...
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu
ioniseerivat mõju, mis muudab aine keemiliselt aktiivsemaks, ning ei ole seetõttu kantserogeensed (Sepp, S 2007). 7 2. AJALUGU Mikrolaineahju leiutamine sai võimalikuks tänu raadiolainete avastamisele ning mikrolaineahju komponentide eelnevale olemasolule. Tähtsamad komponendid on transformaator ehk trafo ning magnetron. Tee mikrolaineahjuni sai alguse juba 1885. aastal, kui William Stanley leiutas trafo, mida sai kasutada erinevates elektrivarustussüsteemides(Clark 1999: 129). Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172).
Need on keraamilisest spetsiaalmassist, mis akumuleerib soojust eelkuumutuse ajal ja pruunistab roa pinna. Mikrolainetega küpsetatavad küpsetised on heledad ja liha hall kui seda eraldi ei pruunistata. Köögiviljad on värske värviga ja kalade maitse säilib. Tööpõhimõte, ehitus Mikrolained on lühilainelised elektromagnetilised võnked, mille lainepikkus ja võnkesagedus on raadiolainete sarnased. Mikrolaineahju tähtsaim osa on magnetron, milles elektrivool muutub mikrolaineteks. Lained peegelduvad ahju sisemistelt metallseintelt toidusse. Mikrolainevälja ühtlustajad tagavad lainete levimise ahjukambris ja samas hea küpsemistulemuse. Toidus põhjustavad mikrolained molekulide kiiret liikumist ja roog kuumeneb seest sama kiiresti kui pealt. Mikrolained tungivad roas 2,5-6 cm sügavusele. Mikrolained tungivad ainult vett sisaldavatesse ainetesse ja kuumutavad neid. Metallilt lained peegelduvad tagasi
3000...4000 imp/sek. Modulaator genereerib täisnurkse impulsi amplituudiga ~ 17 kV, mis käivitab ülikõrgsagedusgeneraatori - magnetroni Modulaatoreid on kolme tüüpi: - koguva kondensaatoriga ja lahenduslambiga - formeeriva liiniga ja türistoril lahendaja - magnetmodulaator R1 Ilaad Ck +_ Antenn Eelmodulaator Lahendaja Magnetron Ilaad Itüh Itüh R2 Modulaatori põhimõtteline skeem Modulaatori põhimõttelisel skeemil on toodud näitlikult laadimis- ja tühjenemisahelad. Modulaatori elektriline skeem on toodud allpool _ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V
monocy- quency bands include 13.56, 27.12, and togenes on air-packed and vacuum-packed 40.68 MHz for radiofrequency heating and sliced cooked ham. Millette et al. (2007) 433, 915, 2,450, and 5,800 MHz for micro- incorporated nisin in alginate film and beads wave usage (Aymerich et al. 2008). All through covalent links and were able to microwave ovens share a similar design that reduce S. aureus numbers on beef muscle includes a magnetron device as a power slices (film) or ground beef (beads) at 4°C. A source and a waveguide to bring radiation to 278 Table 14.8. Active antimicrobial packaging Meat product Target Antimicrobial Packaging Results Reference Air and vacuum packed Listeria monocytogenes Enterocin incorporation Biodegradable/ Reduction in growth Marcos et al. 2007
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
