Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Looduskalender (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal Te käisite rabas kudrutavaid tedrekukki kuulamas ?
  • Kui imeline on päikesetõus rabades ?
  • Millal kohtasite viimati sookurge ?
 
Säutsu twitteris
LOODUSKALENDER
Jaanuar
Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega.
Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad.
Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi – ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma . Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti.
Veebruar
Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud . Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval „sitsikleidil".
Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema.
Märts
Märtsikuu on talve murdumise märgiks. Esimesed rändlinnud on oma Lõuna-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt tagasi jõudmas. Põldudel võib kohata hulgaliselt laulu- ja väikeluiki ning esimesi haneparvi.
Ka meil talve läbi kohal olnud lindude käitumises muutub märtsis paljugi. Varahommikuti võib meie metsades kuulda trummipõrinat meenutavat häält. Need on rähnid, kes nokaga imekiirelt vastu kuivanud puuoksa lüües oma pesitsusterritooriumeid tähistavad. Tuulevaiksetel õhtutundidel võib aga metsaveerelt kostuda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Looduskalender #1 Looduskalender #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor llaura Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

50
pdf
Loodusvarad
6
docx
Eesti linnud
10
doc
Röövlinnud
64
ppt
Laululinnud
13
pdf
Metsvint - elupaik-toitumine
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
110
docx
Eesti loomamuinasjuttude kogumiku-Loomad-linnud-putukad- Kippar 1997-tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga  
37
pptx
Laanemets pirita maailmalinnad looduskaitsealad





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun