2 Näide 4. Lahendada võrratus <0 25 - x Lahendus Murdvavaldis on negatiivne siis, kui lugeja ja nimetaja on erimärgilised. Kuna lugejas on positiivne väärtus, siis nimetaja peab olema negatiivne: 25 x < 0, - x < - 25 x > 25. Vastus: x (25; ). Ülesandeid Lahendada lineaarvõrratused: 2 1) 4x ( 8x 7 ) < 1 2) 7(2y -3) 4(5y 7) 1 3) 0 25 - x RUUTVÕRRATUSED. Kõrgema astme võrratused. Ruutvõrratuste lahendamiseks on mitu meetodit. Piirdume intervallide meetodiga. Intervallide meetodi algoritm: 1. Leida avaldise nullkohad (võrdsustada nulliga)
Lahendid: (1;3), (3;1), (-3;-1) ja (-1;-3) d) # - 2% = 8 # ( + % ( = 10 Lahendid puuduvad e) 2# - % = 1 % = #- Lahendid: (1;1), (0,5;0) ja (-1,6; -4,2) 6 ' 3. Lahendada graafiliselt kahe muutuja lineaarvõrratused a) b) c) d) 7 e) f) 8 4.Lahendada graafiliselt kahe muutuja võrratusesüsteemid a) #-% >4 2# + % > 6 b) #+% <2 # - % < -3 c) 2# - % - 4 0 3# + 2% - 6 0 9 d)
Lineaarvõrratused, ruutvõrratused ja murdvõrratused Lineaarvõrratus Ühe tundmatuga esimese astme ehk lineaarvõrratuseks nimetatakse võrratust kujul ax + b > 0 või ax + b < 0 või ax + b 0 või ax + b 0, kus a 0 ja b on antud arvud ja tähega x on tähistatud tundmatut. Lineaarvõrratuste lahendamine Lineaarvõrratuste lahendihulgad saame järgmiste teisendustega: 1. viime liikme b võrratuse paremale poolele; 2. jagame saadud võrratuse mõlemaid pooli arvuga a (kui a < 0, muutub seejuures võrratuse märk vastupidiseks). Näide 1 2 x 6 0 2 x 6 x 3 Näide 2 x 9 4 x 3x 9 0 3x 9 x 3 Ruutvõrratus Ühe tundmatuga ruutvõrratuseks nimetatakse teise astme võrratust kujul ax2 + bx + c > 0 või ax2 + bx + c < 0 või ax2 + bx + c 0 või ax2 + b...
kolmerealine 7) kasutab arvutialgebra determinant. programmi determinante Tekstülesanded. arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades. Võrratuse mõiste ja Õpilane: Loodusained Võrratused. omadused. 1) selgitab võrratuse omadusi (päikekiire Trigonomeetria I. Lineaarvõrratused. ning võrratuse ja langemisnurga võrratusesüsteemi lahendihulga mõiste Ruutvõrratused. mõistet; erinevates Intervallmeetod. 2) selgitab võrratuste ning nende loodusteadust Lihtsamad süsteemide lahendamisel es). murdvõrratused
· Võrratuse mõlemaid pooli võib korrutada (jagada) ühe ja sama positiivse arvuga, jättes võrratuse märgi endiseks. · Võrratuse mõlemaid pooli võib korrutada (jagada) ühe ja sama negatiivse arvuga, muutes võrratuse märgi vastupidiseks · kui alineaarvõrratused Võrratusi kujul ax+b>0 (või ax+b<0 või ax+b0 või ax+b0) nimetatakse ühe muutujaga lineaarvõrratuseks. Võrratuse lahendid moodustavad reaalarvude huga mingi piirkonna. 4.3 Ühe muutujaga lineaarvõrratusesüsteemid Kui otsime selliseid arve, mis rahuldaksid samaaegselt mitut võrratust, tuleb meil lahendada nendest võrratustest koosnev võrratusesüsteem. Selleks lahendatakse iga võrratus eraldi. Lahendihulgaks on süsteemi kuuluvate võrratuste lahendihulkade ühisosa. 4
2.10 Lineaarvõrratus Lineaarvõrratuseks ehk esimese astme võrratuseks nimetatakse võrratust, millele saab anda ühe kujudest ax < b , ax > b , ax b , ax b , kus a 0 . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks. b Kui ax < b ja a > 0 , siis x < . a b Kui ax < b ja a < 0 , siis x > . a Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt. Kui a = 0 , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud. Mittetõese arvvõrratuse puhul lahendid puuduvad. 2.11 Ruutvõrratus Ühe tundmatuga ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust ax 2 + bx + c > 0 või ax 2 + bx + c < 0 ( ka 0 või 0 ). Näiteks ruutvõrratuse ax 2 + bx + c > 0 lahendamine tähendab vastava ruutfunktsiooni
Lineaarvõrratuseks ehk esimese astme võrratuseks nimetatakse võrratust, millele saab anda ühe kujudest ax < b , ax > b , ax ≤ b , ax ≥ b , kus a ≠ 0 . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks. b Kui ax < b ja a > 0 , siis x < . a b Kui ax < b ja a < 0 , siis x > . a Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt. 31 Kui a = 0 , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud. Mittetõese arvvõrratuse puhul lahendid puuduvad. 3.16 Lineaarne võrratussüsteem Kaks või enam ühe ja sama tundmatuga võrratust koos vaadelduna moodustavad võrratussüsteemi. Ühe tundmatuga lineaarvõrratussüsteemi lahendihulgaks on antud võrratuste
anda ühe kujudest ax b , ax b , ax b , ax b , kus a 0 . Kaht esimest nimetatakse rangeteks, kaht viimast aga mitterangeteks võrratusteks. b Kui ax b ja a 0 , siis x . a b Kui ax b ja a 0 , siis x . a Teised lineaarvõrratused lahendatakse analoogselt. Kui a 0 , siis saadakse arvvõrratus (see ei ole lineaarvõrratus). Tõese arvvõrratuse lahenditeks on kõik reaalarvud. Mittetõese arvvõrratuse puhul lahendid puuduvad. 2.11 Ruutvõrratus Ühe tundmatuga ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust ax 2 bx c 0 või ax 2 bx c 0 ( ka 0 või 0 ). Näiteks ruutvõrratuse ax 2 bx c 0 lahendamine tähendab vastava ruutfunktsiooni
annaabi.ee 
