Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus Miks arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid? Võib öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest. Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks. Lähenedes terminile liikumisõpetus detailsemalt, on siin konkreetsemad eesmärgid nagu vormisoleku, kehalise kompetentsuse tõstmine, ühtlasi ka saab liikumisõpetuse abil edasi anda teisi väärtuseid ja oskuseid, näiteks kuidas nautida liikumist, tunda liikumisest rohkem rõõmu ning teiste
Integreeritud liikumisõpetus Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard Vanus: 5 - 19 Eesmärk : kehaliselt haritud inimene, kes ... · on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks tegevuseks; · teab kehalisest tegevusest saadavat kasu; · on regulaarselt kehaliselt aktiivne; · on kehaliselt vormis; · väärtustab kehalist aktiivsust ja selle osa terviklikus eluviisis. Liikumisõpetus (kehaline kasvatus) on osa õppe- ja kasvatustegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: · kehalist kompetentsust · kehalist vormisolekut · vastutustunnet · naudingut kehalisest aktiivsusest Seda saab saavutada, kui liikumisõpetus on hästi planeeritud ja täidetud nii, et see sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus
Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib oht, et huvi kaob. Et säilitada ja suurendada lapse liikumisaktiivsust, tuleb tekitada lastes huvi liikumistegevuste vastu. Kui liikumisõpetus pakub lapsele rõõmu ja rahulolutunnet, on alust loota, et armastus liikumise vastu säilib ka täiskasvanueas. Vajadus liikuda on inimesel kaasasündinud. Liikuvast lapsest kasvab õigetes tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu.
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse
võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga õpetajalt häid teadmisi motoorika kujunemise seaduspärasustest. On olemas väga palju erinevaid teste, mille abil motoorseid oskusi hinnata. Testide põhjal saab aga hinnata ainult seda, kas laps vastab eakohastele normidele. Lasteaiaõpetaja peab teadma lapse motoorika kujunemise põhietappe, aga ka seda, kuidas teda erinevates etappides toetada. Liikumisõpetus on kvaliteetsem siis, kui lähtutakse laste individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest. Individualiseerimise üks eesmärke on võrdsete õppimisvõimaluste loomine kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine nii motoorses mõttes osavamatele, kui ka vähem osavamatele lastele. Laste liikumises on kesksel kohal koordinatsiooni ja liikumistaju arendamine. Koordinatsioon
09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama lastele küsimusi, et kaasata nad tegevusse
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
annaabi.ee 
