hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 7 Liikide hävimine Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100, põhjuseks kas otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine), võõrliikide pealetung jms. Arvatakse, et juba järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad
· Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad: · paiknevad jõe- ja järvelammidel; · kujunenud lammimetsadest ja pöörduvad pikkamisi tagasi metsaks pärast kasutamise lõppu. Lammi- ehk luhaniidud Põhiliseks eripäraks on looduslik mineraalainete ja kõdu sissekanne üleujutustega, mistõttu
bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ