Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lektüürileht: Külmale maale (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest võiks raamat rääkida ?
  • Millest tegelikult rääkis ?
  • Miks just see lause meelde on jäi?

Lõik failist

Külmale maale
Eduard Vilde
  • 257 lehekülge
  • Kunstiliselt kujundanud V. Tolli
  • Tegelased: Jaan Vapper , Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk , Aleksander Toots , Kõverkaela- Juku , Naarikvere-Vana, Andres Vadi , Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud.
1.Ennustamine.
Millest võiks raamat rääkida ?
Millest tegelikult rääkis ?
Ma arvan, et see raamat räägib hädast ja viletsusest.
Raamat rääkiski hädast, vaesusest ja pere ülalpidamisest.
2. Tsitaadid.
Tsitaat
Lk.
Miks just see lause meelde on jäi?
Teiste toitu varastavad. See on tõesti liig, kui see tõsi peaks olema.“
44
Sest see näitas, et (toidu) varastaine on väga suur pahandus.
Oma lootuse panen eriti teie peale, Vapper, sest teie olete perekonna-isa asemik.“
46
Sest see näitas, et noor mees oli perepea.
3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas:
  • Varastamine on väga suur pahandus.
  • Sellel ajal oli väga raske elu.
  • Praegusel ajal pole viga midagi.
    4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid:
  • Kas see oli erandlik pere või „harju keskmine“ ?
  • Kas elu Siberis oli veel raskem ?
  • Kas nad olid Siberis õnnelikud ?
    5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut:
    Varastamine. Nälg. Viletsus. Armastus.
  • Lektüürileht-Külmale maale #1 Lektüürileht-Külmale maale #2 Lektüürileht-Külmale maale #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor haanesp Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    doc

    Eduard Vilde

    Eduard Vilde looming ja elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald ­ 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Aastatel 1883­1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887­1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890­1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893­1896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastal 1896 elas ta Moskvas.Aastatel 1897­1898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 1898­1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 1901­1904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 1904­1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksama

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Eduard Vilde eluloo ülevaade

    Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 1917­1918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1920­1923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'

    Kirjandus
    thumbnail
    1
    doc

    Eduard Vilde Elulugu ja looming

    Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 1883­1886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887­ 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 1890­1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893­1896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 1897­1898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898­ 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 1901­1904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 1904­1905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (1911­1917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni teguts

    Kirjandus
    thumbnail
    1
    docx

    Eduard vilde looming ja teosed

    LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.­1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (1905­1908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaa

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus

    E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890­1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kopenhaagenis ja mujal. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina. Hiljem oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 1920­1923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstili

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    odt

    Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel

    1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 1883­1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887­1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 1890­1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1

    Kirjandus
    thumbnail
    16
    pptx

    Külmale maale

    „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel Raamatu sisu • Raamat jutustab noorest mehest Jaan Vapperist, kelle elutee kujundajaks on vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul. Tegelased • Tegevustik: ühes Eestimaa külas 19. sajandil • Peategelane: Jaan Vapper • Kõrvaltegelased: Kõverkaela-Juku Kohi-Kaarel Anna Vadi Andres Vadi Kai Vapper Tänan kuulamast!

    Kirjandus
    thumbnail
    10
    doc

    Referaat: Eduard Vilde

    Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9.c Juhendaja: Eva Samolberg Kuupäev: 16.12.2008 Keila 2008 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu..................................................................................... 4-6 Teosed....................................................................................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    henrylaur7 profiilipilt
    Henry-Laur Allik: väga halb kokkuvõtet nagu polnudki
    17:39 16-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun