I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc
Vokaalid: a, e, i, o, u y=ü: hypotheca i=j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega
· Traditsiooniline hääldus: Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
kasutatud argumenteerimise võtete abil. Retoorika kasutas argumenteerimise meetodit, mis jagas ainese definitio’teks (definitsioonid), partitio’teks (loetelud), divisio‘teks (analüüsivad jaotused), genus’teks (liigitused) ning species’teks (liigid). Neid retoorikas kasutatavaid võtteid on iseloomustanud Cicero Topica's, selgitades neid Servius Sulpiciuse õpilasele Trebatiusele täpsemalt: /…/Definitio est oratio quae id quod definitur explicat quid sit. Definitionum autem duo genera prima: unum earum rerum quae sunt, alterum earum quae intelleguntur. (5, 26) Atque etiam definitiones aliae sunt partitionum aliae divisionum; /…/ (5, 28). In partitione quasi membra sunt, ut corporis, caput, umeri, manus latera, crura pedes et cetera. In divisione formae, quas Graeci vocant, nostri, si qui haec forte tractant, species appellant, /…/ (7, 30)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
