koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja Liidused- liikumatud luudevahelised ühendused (sidekoelised, kõhrliidused, luuliidused) Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus (liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses · Liigesesidemes ehk ligamendid- liigesesisesed ja liigesevälised Kõik liigestuvad pinnad on kaetud kõhrega, mis teeb nad väga siledaks ja tasandab liigutusi.
Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees. Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke. Pirnavaus ninaõõne eesmine avaus. Tagasõõrmed e.koaanid ninaõõne paarilised tagumised avaused. Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid. Liigesed ehk diartroosid. Sündesmoosid sideliidused. Sünkondroosid kõhrliidused. Sünostoosid luuliidused. Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud.
degenereerumise tõttu kollaseks luuüdiks. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, granulotsüüdid ja vereliistakud. Punast luuüdi on inimesel kuni 1500 cm2, mis on peaaegu võrdne maksa ruumalaga. Kindlat piiri punase ja kollase luuüdi vahel ei ole, nad lähevad sujuvalt teineteiseks üle. Suure verekaotuse korral võib hulgaliselt kollast luuüdi punaseks luuüdiks muutuda. 5.3. Luude ühendused Eristatakse põhiliselt nelja tüüpi luude ühendusi: luuliidused, sideliidused, kõhrliidused ja sünoviaalliidused e. liigesed. Luuliiduste puhul ei ole võimalik eristada lülide piire, luudevaheline liikuvus on minimaalne või puudub üldse. Näiteks täiskasvanul on ristluulülid kokku kasvanud. Sideliidusteks nimetatakse niisuguseid ühendusi, mille puhul liituvad luud on ühenduses sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel.
2. Luustiku ülesanded Luustiku mehhaanilised ülesanded: o liikumine, o toestab meid, o kaitse ülesanne. Luustiku bioloogilised ülesanded: o osalevad vereloomes o osalevad ainevahetuses. o luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv, kaitsevad siseelundeid. 3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil.
Luustiku ülesanded Luustiku mehhaanilised ülesanded: o liikumine, o toestab meid, o kaitse ülesanne. Luustiku bioloogilised ülesanded: o osalevad vereloomes o osalevad ainevahetuses. o luustik, eriti koljuluu ja rinnakorv, kaitsevad siseelundeid. 3. Luudevahelised ühendused: 4 1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil.
.. → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 73.Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 76
8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13
8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13
annaabi.ee 
