valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (Brühma vitamiinid, C, E ja Kvitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja
on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).
TOMAT Peruust Euroopasse tõid tomati 16.sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18.sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20.sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks s...
HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saam...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just...
Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi. 22. Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25. Nälkjas (lk110) Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust. 26. Vaarikamardikas (lk112) 27. Kasvuhoonekarilane valge liblikas. Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime liigutada, liblikad tõusevad lendu 28. Kedriklest Kasvuhoonetes. Kahjustab kurki ilutaimi, põuasematel aastatel ka avamaataimi. Keemiline tõrje, desifitseerimine. 29. Kilptäi Toataimede kahjur, ka õues. Täi, pealt kipbiga, Raskesti hävitatav, kipl kaitseb. Süsteemset, Piiritusega varsi ja lehti hõõruda. 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
