Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOOLIVORM-JAH VÕI EI? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM
Karina Kozintseva
10.A
KOOLIVORM -JAH VÕI EI?
Uurimistöö
Juhendaja : Kaire Roosimäe
Kohtla-Järve 2016

  • Ülesanne (Home - Font ):
    See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha.
    Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas.
    Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla!
    Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka!
  • Ülesanne (Home - Font):
    Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks
  • KOOLIVORM-JAH VÕI EI #1 KOOLIVORM-JAH VÕI EI #2 KOOLIVORM-JAH VÕI EI #3 KOOLIVORM-JAH VÕI EI #4 KOOLIVORM-JAH VÕI EI #5 KOOLIVORM-JAH VÕI EI #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaariwkaa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    docx

    KOOLIVORM-JAH VÕI EI?

    KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font):

    Pedagoogika
    thumbnail
    10
    docx

    Tekstivorming

    TEKSTI VORMING Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. Kas sulle meeldib Courier New ? Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle punkti jaoks! Parem on otsida, kui kasutate Menüüst korraldust Font. Harjutus 3. 1. Anna valemitele normaalkuju kasutades alaindekseid. H2SO4, H2O, NaCl

    Eesti keel
    thumbnail
    43
    pdf

    TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

    Infotöötlus MS Word 2010 (2007) FUNKTSIONAALKLAHVID Klahvid Tegevus F1 spikker (abi) SHIFT+F1 kasutatud vormingu avaldamine CTRL+F1 minimeeri/aktiveeri lint F2 teisaldamine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER) SHIFT+F2 kopeerimine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER) CTRL+F2 prindi eelvaade (Print Preview) ALT GR+F2 dokumendi avamine F3 automaatteksti lisamine CTRL+F3 kühvlisse lõikamine (Spike) SHIFT+F3 muuda täheregistrit (SUUR- või väiketähed või Suur Algustäht) CTRL+SHIFT+F3 kühvli sisu kleepimine (Spike) ALT+F3 automaatteksti loomine

    Infotöötlus
    thumbnail
    16
    docx

    Wordi juhend

    lehekülje peegeldus. Ülemisel veerisel paikneb päis ja alumisel jalus ­ nende paigutamiseks ei ole lisaruumi ette nähtud. Leheküljele saab määrata köiteserva, mis lisatakse veerisele. Leheküljeseaded pannakse paika korraldusega Page Layout/Page Setup. Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised ­ mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on

    Informaatika
    thumbnail
    46
    doc

    Arvuti tark- ja riistvara

    Lugupidamisega Kristiina . Allkiri 5 Protokolli kirjutamine Vasakjoondus ! Internet Internet on arvutivõrkude võrk . internet ­ kohtvõrk (väike esitäht) Internet ­ ülemaailme võrk · Internet ei kuulu kellelegi · Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist · Keegi ei loenda baite, mis liiguvad · Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga Interneti arengust · 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku · 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit ­ "ARPANET") · 1971 saadeti esimene e-mail · 1987 aastast saavad kõik kasutada · 1990 Eesti 1. suhtlus vaba maailmaga arvuti kaudu (ühenuseks oli modemside Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXikasutajate masinate vahel) · 1992. a. Ühines Eesti Internetiga:

    Arvuti õpetus
    thumbnail
    23
    rtf

    Uurimistöö koostamine

    süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse Kuressaare G?mnaasium

    Teadus tööde alused (tta)
    thumbnail
    30
    pdf

    Loogika konspekt 1-5

    · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika; · loogika kui vahend (teadus, filosoofia vms), mis uurib mõtlemise fundamentaalseid aspekte. (Mis on mõtlemine, seda uurib veel mitmeid teadusi, nt psühholoogia.) Verbaalne mõtlemine on seotud vajadusega kommunikatsiooni järele ning seda teostatakse peamiselt kõne (sõnade) abil. Kõne objektiks on sageli tegelikkus, kuid selleks võivad olla ka sõnad või mõisteid. Vajadusel tuleb eristada kolme sfääri: SEMANTILINE KOLMNURK: Mõtlemine MÕISTE (nt `hunt') Tegelikkus D Kõne OBJEKT, ASI (nt hunt) SÕNA (nt "hunt", "susi", ,,wolf") Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte, ehk seda, mis teeb ratsionaalsest mõtlemisest tulemusliku mõtlemise

    Loogika
    thumbnail
    50
    pdf

    Leivanädala abimaterjal

    Näiteks töölehele "Leivalugu" tuleb paljundada rühmatöö jaoks samas olev Harri Jõgisalu tekst "Leivalugu". Teema "Jätku leiba!" koosneb samuti kahest lehest: õpetaja loeb oma lehelt teksti ja õpilased täidavad paljundatud lehtedel olevaid ülesandeid. Õpetajal on võimalik õpilaste töid kontrollida nn. vastuste-lehelt. Õpetaja jaoks on olemas veel vastuste-lehed teemadel: "Leivalõhnaline" ja "Mõistata!". Mõned tekstid sobivad klassi või kooli stendile: (näiteks) "Vanasõnad", "Rukkileiba on eestlased alati sügavalt austanud", "Rahvapärased väljendid". Stendil võiksid olla laste luuletused leivast (omalooming), pildid rukkist ja rukkilillest või laste joonistused. Huvitavaid kilde vilja ja leiva kohta leiab Aleksei Vladimirovi raamatust 3 "Maailm püsib viljateral". Tervisliku toitumise kohta sobib toidupüramiid või

    Pedagoogika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun