talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend paindemomente vastu ei võta, siis on liigendi asukohaga võimalik muuta paindemomendi
tekkinud ja tekkivad praod on igati seaduspärased [ H.Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on
=1-(1-2) 0,5=0,143 Leiame ankrupoltide õla survetsooni raskuskeskme suhtes za=d(1-0,5)=580(1-0,5×0,143)=538 mm Ankrupoltide (summarne) sisejõud: FSd=Ma/za-NSd=272,6/0,538-80,4=426,3 kN Kuna tõmbele töötavaid polte on 2 tükki, siis ühele poldile mõjuv tõmbejõud on 427/2=213,5 kN Valin tabelist poldid tugevusklassiga 8.8. Sobivaks osutuvad poldid M30. 6.Otsaseina elementide arvutus. Otsaseina tala kujutab endast kolmeavalist jätkuvtala sildega 10,33m. Mõjuvateks koormusteks on lumekoormus ja omakaal. Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 tala ja sidemed 0,3 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,82 kN/m2 18 Lumekoormus 1,2 kN/m2 Arvutuslik pindkoormus katusele qd=0,82x1,2+1,2x1,5=2,78 kN/m2
2. Eraldiseisva seina korral, mis ei ole Tööskeem Ava pikkuse ja arv.kõrguse suhe ehitise osa ja on koormatud peamiselt Sein Tala koormatud tuulekoormusega, võib tabelist seina jaoks toodud arve suurendada 30 % Lihttala 35 20 juhul, kui sellel seinal ei ole viimistluskihti Jätkuvtala 45 26 mida deformatsioonid võivad kahjustada. Kahes suunas töötav sein 45 - Konsool 18 7 Vertikaalselt koormatud, armeeritud elementide saledus tuleks määrata samuti nagu armeerimata elementidel ja elemendi saledus h ei tohiks olla suurem kui 27 (u). Äärikutega elemendid. Kui armatuur mingis müüritise lõikes on koondatud eri punktidesse nii, et see müüritise
platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel.
--ehitis: kõik, mida ehitatakse või mis on ehitamise tulemus. --ehitamine (ehitus): ehitise valmistamine (ehitamine). See mõiste haarab nii tood ehitusplatsil --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; (3) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: - ajutine anvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes
võtta: beff = 3beff,i + bw b , kus beff,i = 0,2bi + 0,1l0 0,2l0 ja l0 = l0=0,15l2+l3 beff,i bi , l0 on paindemomendi nullpunktide vahekaugus (jätkuvtala jaoks vt. joonis 3.7), muud tähised on antud joonisel 3.6. Joonis 3.7 Jätkuvtala paindemomendi nullkohad Tõmbetsoonis olev plaat ristlõike kandevõimet ei mõjuta, mistõttu seda arvutuses arvesse ei võeta. 3.3.2. Ribiplaatristlõike tugevusarvutus Antud ristlõike tugevuskontroll Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis (joonis 3.8). Kui
profiili kandevõime väiksem kui profiilil, mille mõlemad vööd on kinnitatud. Juhul kui kinnitamata on surutud vöö, on roovi ja kinnituselementide tööolukord veelgi ebasoodsam, kusjuures suurenevad ka vöö kinnituselementide sisejõud. Sellise Z-roovi Teras 1 102 kandevõime on väiksem kui kinnitatud surutud vööga Z-roovil. Z-roovid jätkatakse tavaliselt ülekattega, nii et tekib jätkuvtala, kus toel (so. suuremate paibdemomentide piirkonnas) on roov topelt. Joon. 8.10: Ülekattejätkudega mitmeavaline Z-roov C-profiilid käituvad mõnevõrra teisiti kui Z-profiilid. C-profiili peateljed on küll paralleelsed seina ja vöödega, kuid kuna profiili raskuskese ja väändekese ei lange kokku, tekitab seina tasandis mõjuv koormus kinnitamata vöödega C-profiilis lisaks paindemomendile veel väändemomendi.
annaabi.ee 
