Autor tugineb oma raamatus John Deely'le ja Maxine Sheets-Johnstone'ile. Raamatust valisin referaadiks ühe peatüki, milles Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et Deely jaoks inimest loomast eristavast markeriks on see, et loomad tunnevad ainult objekte; asju nad ei taju. Autori arvates üks suur samm, mis kinnitab olulist arusaama, et loomad saavad oma omailma kaudu osa subjektiivsest maailmast, kuid neil pole aimu, et väljaspool
Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik, millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks. Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teooriat on raske integreerida evolutsiooni kontseptsiooniga, mille kohaselt on loodus täiuslik, kuid hea tulemuse saab ühitades omailma teooria evolutsiooni raamidesse, mille tulemusel annab see uurde evolutsiooni kirjeldamisele, kirjeldades lisaks juhuslikele mutatsioonidele ka organismide käitumist. Hoffmeyer kirjeldab, et omailma teooria on suur samm edasi mõistmaks organismide tajutavat reaalsust. Semiootiline nišš Hoffmeyer seletab, et evolutsiooni piiralasid uurides on viimasel ajal kasutusele võetud internalism – bioloogilistes nähtustes subjektiivsuse otsimine ning selle liitmine teooriasse. Kuna Uexkülli omailma teooria on vägagi subjektiivne, sobib see internalismi. Internalism on eripärane selle poolest, et uurib oma objekte kestvas olevikus, nende muutumist.
biosemiootik. Tema üks põhilis huvivaldkondi on inimese tunnetuse evolutsioon. Ta on püüdnud arendada semiootikat (sealhulgas biosemiootikat), mis annaks panuse nii keeleteooriasse kui ka kognitiivsesse neuroteadusesse. On välja pakkunud keele tekke teooria, mis põhineb semiootikal. Esitatud raamatus “The Symbolic Species”. Leiab, et elu ja vaimu saab taandada dünamiiliste süsteemide kaudud. 19) Jesper Hoffmeyer – taani biosemiootik. Algul uuris peamiselt biokeemia sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. 1970. Aastatel keskendus teaduse seostele tehnoloogia, ökoloogia ja ajalooga. Hakkas uurima teisi suundi, mis põhinesid kasvaval teadlikusel asjaolust, et tänapäeva bioloogia ja tehnikateaduste suundumused juhatavad tehnoloogiliste võimaluste piire niisuguses suunas, mis kahjustavad looduslikke süsteeme, sealhulgas inimeste tervist, ning, et
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Omailmad lõikuvad, kui osaliste omailmad põhimõtteliselt erinevad, kuid omavad olulistes kohtades puutepunkte (sümbioos jt ökoloogilised suhted, aga ka sugudevahelised või noorloomade ja vanemate suhted, kus elusolendid ise omavad üksteise jaoks olulist rolli.) Märgisuhete mõju ökosüsteemile Kahe elusolendi omailmade seondumine loob aluse uute semiootilis-aineliste seoste kujunemiseks. J. Hoffmeyer on püsiseostele eri liikide vahel andnud nimeks semeetilised interaktsioonid selline käsitlus, juhib tähelepanu, et interaktsioonis toimuv on keerukas, mitmekihiline, võib olla väga keerukas kommunikatsioon, semeetilised interaktsioonid võivad olla ka baroksed (üleküllased), eriti vanades väljakujunenud rituaalides. Whenever a regular behavior or habit of an individual or species is interpreted as a sign by some other individuals (conspecific or alter-specific) and is reacted
ligipääs. W. J. Smith: teade – signaali füüsiline kuju; tähendus – kuidas elusolend seda teadet tõlgendab Inimesel võimatu täpselt öelda, mis on oluline mingites loomade teadetes; inimene paigutub ka ise süsteemi, loomad ise mõistavad omavahelist suhtlust teisiti. Kuigi semiootika ei tegele organismide füsioloogilise ehitusega, on neist ometi vaja olla teadlik, et mõista nende kommunikatsiooni. J. Hoffmeyer: märgilisuse tekkimise lähtekohaks looduses on seaduspärad, kui midagi toimub rutiinselt, siis ilmub varem või hiljem keskkonda mingi olend, kes näeb seda kui märki. Oluline linnu liikumise suund ja saba ja pea vaheline suhe (see röövlindudel teistsugune, et hästi manööverdada), mille järgi Tinbergeni katse linnupojad vastavalt kas peitsid end rohu sisse või ei teinud välja – märk. Väljaheited – indeksiaalne märk organismist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
