habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid. Habesamblikud: Kasvavad ainult väga puhta õhuga keskkonnas. On rippuvad. · Samblike paljunemine: insiidid ja soreedid. · Isiidid on samblike väljakasvud, mis sisaldavad seeneniidistikku ja vetikaid. Murenevad otstest ja lähevad kasvama. · Soreedid- moodustavad südamikukihis; on seeneniidistiku ja vetikate ,,pallikesed". Kui need on moodustunud eralduvad samblikest.
puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus 10. Samblike kasutamine. 1. Ravimid sisaldavad antibiootilisi aineid:
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
· Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis. Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsjas, rippuv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekondade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloomustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus. Teiseks, habesamblike harude keskosas ilmneb venitamisel peenike valge keskjuhe, narmassamblike harud katkevad venitamisel aga kohe. Kõik narmassamblikud on võrdlemisi tundlikud õhu happelise saastuse suhtes ega levi linnades. Enamik narmassamblikest kasvab okasmetsades kuuse, männi ja kase tüvel ning
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
(peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel.
(peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel.
rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. VETIKAD 16/11/09 Esmase plastiidiga vetikad. Neid on kolm hõimkonda (vaadata mujalt). Hmk Glaucocystophyta: tsüanell plasmiid, mis meenutab sinivetikat. Kahte hõimkonda on vaja teada: Esimene on punavetikad
tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele. Säästev Eesti 21 dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas Reliktid Eestis: Jugapuu, hahk, viiger, merikilk 12 Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD: Ebapärlikarp, rohe-kärnkonn, kõre, must-toonekurg, väike-laukhani, merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur-konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, tutkas, habekakk, siniraag, lendorav, euroopa naarits. X ELU PÄRITOLU EVOLUTSIOONI VORMID: füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
