Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...
1. AI-Adobe Illustrator Adobe Illustrator, Adobe Freehand 2. BAK Backup HotDog, Turbo Pascal varundus- ehk varufail 3. BAT Batch DOS, operatsioonisüsteem käske sisaldav pakkfail 4. BMP Bitmap Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro, operatsioonisüsteem rastergraafika kasutajaliidese graafika, kujundusprogrammid 5. COM Command file operatsioonisüsteem, programm programm või käsufail endine, kuid siiani kasutatav täitefaili vorming 6. DOC Document OpenOffice.org Writer, MS Word, WordPad, WordPerfect, FrameMaker dokumendifail 7. DXF AutoCAD Drawing Exchange Format Paljud CAD jt. joonestusprogrammid vektorgraafika ainult 2D 8. EXE Executable operatsioonisüsteem, programm programme või käske sisaldav täitefail, näiteks iselahtipakkiv fail. 9. FH5 Freehand 5 FreeHand 5 vektorgraafika levinud peamiselt disainerite ja küljendajate hulgas 10. GIF Graphic Interchange Format Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro rastergraafik...
ei pruugi faili avamine või selle sisu muutmine enam õnnestuda. Õpijuhis 1. Alustuseks salvesta see fail enda arvutiõpetuse kausta. 2. Faili nimeks pane/muuda Faililaiendid_Perekonnanimi. Failinime muutmiseks tee faili peal parem hiireklikk - Nimeta ümber. NB! Jälgi, et sa ei kustuta faili nime muutes faililaiendit .odt! 3. Infootsing internetist - guugelda (www.google.ee) internetis märksõnu faililaiend või faililaiendid. Võid ka iga laiendit eraldi guugeldada. 4. Kopeeri faililaiendid sobiva failitüübi taha selliselt, et need kustuks algsest loetelust ja kleebi iga faililaiend õige faili tüübi taha. (kopeeri ja kustuta Ctrl+x ning kleebi Ctrl+v) 5. Salvesta tehtud töö Salvesta või Ctrl+s ja sulge fail (x üleval paremas nurgas). NB! Faili/manuse kirjale lisamisel peab see olema suletud! (~märk faili nime ees näitab, et fail ei ole suletud!) 6
tõmmisfaili laiend tabelifaili laiend graafika laiend konteinerfaili laiend tekstifail videof .iso .xlsx .jpg . 7z .sxw .avi .sxc .tif .gz .doxc .mpg .img .png .rar .pdf .mp4 .svg .mov .flv/wma audiofaili laiend programmifaili l logifaili laiend esitlusfaili l fondifaili l .wav .exe .log .pptx .ttf .ogg .php .sxi .aif .cgi .mid .com .au .msi .wma .vbs .bat
Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale ...
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Info...
7. Vajutades Control+C. 8. Vajutades Control+V. 9. Vajutades Control+C/Alt. 10. Klikkides parema klõpsuga failile ning sealt Rename. 11. Klikkides parema hiireklõpsuga faili peale ning valida avanevast menüüst Delete. 12. Ei tohi kasutada: / : * ? ,, ><| 13. Näitab faili tüüpi ning tähistatakse punktiga (.) , mis pannakse nime laiendaja ette. 14. Programm Failidel on tavaliselt .exe , failidel, aga .doc , .jpg, .pdf jne. 15. Neid võib olla mitu kui nende faililaiendid on kõik erinevad. 16. Tähistatakse näiteks C:/, D:/. Lisaks on ka võimalik tekitada enda virtuaalne ketas 17. Nimest ja nimelaiendajast 18. Klikkides My Computerile ning sealt valida Explorer. Kasutatakse failide haldamiseks. 19. Klikkides Failile ning avada sealt Properties 20. Klikkides parema hiireklõpsuga andmekandja kettale C:/ ning avada sealt Properties 21. Avada startmenüü ning sealt Search 22. Sõnad, mida leiame otsingut kasutades nimedest. 23
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info...
või pikemad tekstiosad ära märgistama; 3) Frame styles paneelistiilid, mille abil on võimalik kujundada paneele (tekstikaste) ja graafikat; 4) Page styles leheküljestiilid, mille abil kujundatakse lehekülje vormindust (lehekülje suurust, servasid, tausta jne); 5) List styles loendistiilide abil kujundatakse nummerdatud loendeid ja täpploendeid Tebeltöötlus MS Office Excel ja OpenOffice Calc. Faililaiendid vastvalt .xls ja .ods Mitmed käsud ja funktsioonid paiknevad Calcis mujal kui Excelis Meeldiv on, et tekstiprogrammist tuttav PDF-i konverter töötab laitmatult ja ülikiiresti siingi. Kõige kiiremini töötas vabaraline Calc ning Coreli tabeltöötleja jättis siingi teise koha Microsoftile. Excelis on palju lihtsam luau tabeleid ja sellega seonduvat. Kui tavalised tabelid ja lihtsamad arvutused avanesid kolmes programmis sarnaselt, siis graafikutega nii hästi ei läinud
Inforiba / olekuriba Tiitliriba. Kuvab dokumendi ja programmi nime (või kausta nime kui te töötate kaustas). Menüüriba. Sisaldab ühikuid, millel te saate programmis valikute tegemiseks klõpsata. Vaadake teemat Kerimisriba. Laseb teil kerida akna sisu teabe nägemiseks mis hetkel vaatest väljas. Levinumad faililaiendid ja –ikoonid Faili- Ikoon Programm laiend .pptx Microsoft PowerPoint .ppsx Paint .bmp .docx
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõi...
(jooned, areaalid, tekstid, punktid-sümbolid). Soovitav on praktikas siiski erinevat graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele. Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *.TAB tabeli kirjeldus; *.DAT atribuutandmete fail; *.MAP graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND indeksifail, kasutatakse tabeliga töö kiirendamiseks. MapInfo (agu ka enamik GIS programme) kasutab oma töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud. MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes
failiformaati. Igaühel neist on oma head ja vead ning sealt tulevad ka nende kasutusvaldkonnad. Vaatame enimlevinud formaate nagu jpeg, gif, png, bmp, tiff. JPEG - JPEG puhul on tegemist tuntuima pildi kokkupakkimise formaadiga (kadudega). Tema eelis kõigi teiste ees on väikseim faili maht suurepärase kvaliteedi juures. Arvestada tuleb, et kaotatud infot enam tagasi ei saa ning seepärast kasutatakse seda eelkõige lõppformaadina. Kuna faililaiendid on reeglina kolmetähelised, siis tuntakse seda ka kui JPG formaati. JPEG kasutatakse enim fotode salvestamiseks. GIF - selle formaadi puhul kasutatakse kadudeta kokkupakkimist, kuid on piiratud 256 värviga. Väiksem värvide hulk hoiab pildi mahtu väiksena ning sellepärast võib seda enim kohata veebis. Kindlasti ei saa selle formaadi puhul mainimata jätta võimalust salvestada läbipaistvana ning animatsioonina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
