Füüsika – kordamine KT-ks – 4.peatükk (0)

Füüsika: elektrivool, ühikud ja lambipirnid

Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

Elekterilaeng

Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5. Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud. 6. Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile k

Füüsika KT voolu kohta

1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj

FÜÜSIKA KORDAMINE ARVESTUSEKS

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine, mille suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund. *Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, ühe üksiku laengukandja laengust ja kiirusest. Voolutugevuse valem on I=qnSv, milles q on 1,6*1019, n on kontsentratsioon, S on juhi ristlõike pindala ja v on kiirus. *Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. *Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab, kui suurt takistavat mõju avaldab keha elektrivoolule. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetes: takistus on võrdeline juhi pikkusega ja pöördvõrdeline pindalaga. Takistuse sõltuvus temperatuurist: positiivse temperatuuriteguri korral suureneb takistus temperatuuri tõustes; negatiivse temperatuuriteguri korral

Elektriõpetus

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktrosko

Füüsika KT elektromotoor jõud ja takistus

Ohmi seadus vooluringi osa kohta - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahel

Elekter

Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui ju