Teos sisaldab valme ja pikema pealkirjata jutustusi, mille esiosas astub autor välja mitmesuguste pahede- joomise, mõisavarguse, petmise vastu. hiljem koondub ta tähelepanu noorte armastuse ja abiellumise probleemidele ning rahvakombestikule. Tema teiseks põhiteoseks on karskuseteemaline jutt ,,Willem Nawi ello-päwad". Erinevalt eelmisest on selles enam õpetlikkust. Teoses on värvikaid karaktereid, keda on osatud mahlakalt kõnelema panna. Sentimentaalne kirjavara- kui estofiilide rahvavalgustuslikud teosed käsitlesid põhiliselt siinseid olusid, siis sentimentaalne kirjandus on vahendanud ainult võõrast ainestikku. Kõnealused haleduslood jõudsid meie mugandajate-tõlkijate kätte saksa rahvaraamatuist, mis omakorda laenasid neid keskaja rüütli- ja legendikirjandusest. Nende juttude liigutav sündmustik pakkus lihtlugejale tugevat meeleerutust. Ehkki lihtsakoelised ja naiivsed, oli ometi tegemist uudse laadiga, mis vähemnõudlikku lugejat köitis. H. Stahl
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keel
siiski, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. ,,Piibo jut" (1840, 1845) - värsivormiline, autobiograafiliste sugemetega dialoog - mõtisklused sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 12 Faehlmann innustas oma tegevuse ja loominguga rahvakultuuri hoogsamat arengut, esimene rahvusliku liikumise ideede väljaütleja. 17. F. R. Kreutzwaldi looming. Eepos ,,Kalevipoeg" ja rahvusliku ideoloogia väljakujunemine. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Virumaal Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa poeg, õppis Rakvere saksakeelses koolis, Tallinna kreiskoolis, 1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetades asus Võrru tööle linnaarstiks (1833-1877). jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kõik kommentaarid