Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud
Kogu Enroni tõusu ja langust saatsid mitmed eetilised dilemmad kui ka illegaalsed teod. Enroni skandaal on siiani suurim avalik pankrott kogu Ameerika Ühendriikide ajaloos. Seda jäädakse alatiseks mäletama kui üht suurimat katastroofilist sündmust finantsmaailmas. 2001. aastal langesid Enroni aktsiad drastiliselt üheksakümne dollari pealt vaid mõne sendini. Enrooni langus algas pärast seda, kui ilmnes, et suur osa kasumist ja tuludest tulenes eriotstarbelistest tehingutest. Enron oli loonud offshore-üksusi, mida kasutati maksude ette planeerimiseks ja vältimiseks, ja see omakorda suurendas ettevõtte näilikku kasumlikkust. Tulemuseks oli see, et paljud Enroni võlad ja kahjumid, mille all ettevõte kannatas, finantsaruannetes ei kajastunud. Eetiline dilemma seisnes selles, et Enroni juhid olid teadlikud offshore-kontodest, mis varjutasid ettevõtte kahjumit, kuid siiski utsitati nii töötajaid, osanikke kui ka tavainimesi Enroni aktsiaid ostma
Teiseks suureks võimu liigiks tänapäeval võib lugeda võimu majanduses, mis on tihti küll alahinnatud. Kuid suurkorporatsioonid omavad rohkem võimu maailma mastaabis, kui võib ette kujutada. Nimelt globaliseerudes mõjutavad nad otseselt maailma ning kontrollivad seda omades võimu tuhandete, kui mitte miljonite inimeste üle. Majanduslik võim võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Näiteks võib siin tuua endise suurfirma Enron, mis 2000. aastaks andis tööd ligi 22 tuhandele inimesele, aga aastaks 2002. oli pankrotis. Suurfirmade hävimised seavad riigile või riikidele suured kohustused, kuna töötuks jäävad tuhanded. Üheks võimaluseks oleks toetada firmasid, nagu seda tegi USA, kui tema autotööstused langesid pankroti äärele. See näitab millist võimu omavad suurfirmad riikide üle. Kuid ka riigivõim omab kontrolli riigis tegutsevate firmade üle, näiteks kui riigivõimu esindav
researchers in the futuure. Google, ,,hungry" for data, confessed that they know pretty much every WiFi password in the world. Of course they can not access to this data when ever they want, but they do store this sensible information, In the end, maybe humans stop to be humans all together because we do not have to think anymore, just open Google and this will predict our wishes. I really like how Julie Cohen describes that The "smartest guys in the room" no longer work for Enron, Lehman Brothers, or AIG, now they work for Google or Target or Acxiom, pursuing the holy grail of knowing customers better than they know themselves". This is pretty much the same with politics, government uses networks to identifying and targeting citizens to undrestand their views and expectations. For example if you notice that political message in Facebook and it seem to be talking to you personally, maybe this is no coincidence ?.
D IT Kolledz 53 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng 2000- Osama bin Laden jja George g W. Bush 54 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng 2000-2009 Jätkuv globaliseerumine, mis on viinud sageli vägivaldsete vastuaktsioonideni Terrorismioht, mis omakorda avaldab majandustegevusele pärssivat mõju. Probleemiks on ka ülisuurte firmade (Enron, Arthur Andressen, Worldcom, Lehman Brothers jne.) majandustegevuse ja raamatupidamise ebaadekvaatne peegeldamine. Investorid kaotasid börsidel suuri summasid. USA korporatiivse järelvalve süsteemi peetakse ebarahuldavaks. Hiina majanduse ülikiire areng ja energia vajaduse kasvu mõju. Aastast 2010 maailma teine majandus USA järel, kuid ka suurim looduse reostaja. Iraagi sõjaga kaasnev ebakindlus naftaturgudel ja naftahinna ebastabiilsus. EL kui
Vana-Ameerika oli enne avastamist kultuuriliselt heal tasemel - tunti kirja olmeekide ja maajade hieroglüüf ja inkade sõlmkirja. Samuti oli nende kalender ka täpsem, kui Euroopas samal ajal. Tänapäeva kultuuri on Ameerikas nimetatud petukultuuriks. Nii nimetab kultuuri ilmunud raamatu ,,Pettuse kultuur: miks üha enam ameeriklasi valetab, et elus edasi jõuda" autor David Callahan. Petukultuuri on kirjeldanud kui ühte edu saavutamise abinõud. Enron, Worldcom, Tyco, Martha Stewart... Kõiki neid viimastel aastatel Ameerika suuräri raputanud skandaale ühendavad valed, mille abil tippjuhid püüdsid kasu lõigata. Arvamusuuringud näitavad, et keskmise jänki usaldus sellesse, et korporatiivses Ameerikas aetakse asju ilma pettusteta, on kogu päevavalgele tiritud musta pesu tõttu kõikuma hakanud. Kuid mida teeks enamus tavaameeriklasi ise, kui neil oleks võimalus pisut pettes suurt raha saada? David
sellele § 3511 lg 5: iga aasta peab juhatus deklareerima registripidajale, kui palju on tegelikult kapitali väljalastud tingimusliku suurendamise otsuse alusel Optsiooni andmine (aktsiate märkimise õiguse andmiseks aktsiaseltsi või sellega seotud äriühingu juhtorganite liikmetele või töötajatele) Et optsiooni omanikul on tulevikus võimalus saada aktsiaid Enron: Ameerika üks väga suur energiafirma (hävis päevadega jättes tänavatele tuhandeid inimesi ja jättis rahata tuhandeid aktsionäre kahjum 65miljardit probleemi); Juhatus hoidis informatsiooni pankroti kohta kinni oodati optsiooni tähtaega ja juhatus müüs oma aktsiad turul maha mõni päev hiljem tuli pankrot avalikuks; 2006. a. kirjutati raamatupidamisseadusse
annaabi.ee 
