Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrostaatiline väli- spikker (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli
Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab,
kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.
Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on
omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu
Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles
punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.
Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks
Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt
teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge
Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla
mahtuvuse saamiseks
Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole
kindlaid mõõte, kannab energiat.
Elektivälja jõujoonte kujutamine
Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs;
elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd;
Elektiväla punkti potentsiaal fii(φ)=Wp/q;
pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U
F-jõud, q-laeng, s-nihe, d–kaugus nullivoost, U-pinge
Sammupinge-kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal
välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest.
Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse
kohale lähemal kui teine,seda suurem pinge tekib kahe jala vahel.
Nt. teleri kineskoop 15-25 kV, autoaku 16V, elektrikalad 600V
Juht elektriväljas. Juhi sees elektriväli puudub
Dielektrik elektriväljas- nõrgendab elektrivälja
Varjestamine seisneb selles, tundlik seade kaitstakse
elektiväljade eest metallist ümbrise alla
Kondensaatorit kasutatakse-välklambis, akud, arvuti klaviatuuris.
Elektrostaatiline väli- spikker #1 Elektrostaatiline väli- spikker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lenzur Õppematerjali autor
elektostaatiline väli:
Elektrivälja tugevus
Elektrostaatiline väli
Homogeene elektriväli
Elektrivälja punkti potentsiaal
Pinge
Kahe keha mahutavus
Kondensaator
Elektrivälja omadused
Elektivälja jõujoonte kujutamine
Sammupinge
Dielektrik elektriväljas
Varjestamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER 1. AT 11. kl 1. Sõnasta Coulomb'i seadus, kirjuta seaduse kohta valem + selgitus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 Nm2 F =k Kus k =9109 r2 C2 F ­ laengutevaheline jõud (N), q1;q2 ­ laengud ©, ­ suhteline dielektriline läbitavus, r ­ laengute vahekaugus (m) 2. Kirjuta laengutevahelise jõu arvutamise valem SI-süsteemis, kui laengud ei asu vaakumis. Selgita tähtede tähendused ja kirjuta vastavad ühikud. q 1 °q 2 -12 C2 F= Kus 0=

Füüsika
thumbnail
1
doc

Elektrostaatika spikker

liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra. JUHT ELEKTRIVÄLJAS *Aine nõrgendab elektrivälja. *Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Selle tagajärjel laaduvad juhi pinnad. Juhi pinnale kogunevaid laengud nimetatakse indutseeritud laenguteks. *Elektrilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektriväljas oleva juhi laengute ümberpaiknemist ja juhi eri osade laadumist. *Juhi sees elektrostaatiline väli puudub sest indutseeritud laengute elektriväli tasakaalustab juhile väljast poolt mõjuva elektrivälja. Seda nähtust kasutatakse elektrilise varjestamise juures nt: teleri kaabel. *Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja

Füüsika
thumbnail
1
doc

Elektriväli

Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Sammupinge: Mida rohkem on inimese üks jalg, seda suurem potentsiaalide erinevus(pinge) tekib kahe jala vahel. Piksevarras: Välk tahab lüüa teraviku pihta ja seepätast suutema tõenäosusega lööb ta piksevarda pihta kui maja pihta. 4. Juht elektriväljas. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad juhis liikuma, kuna väli mõjutab neid jõuga. Pos laengukandjad liiguvad elektrivälja suunas ja neg vastassuunas. Seal, kus välja jõujoonued juhti sisenevad, tekib neg laeng. Pinnale, millest jõujooned väljuvad, ilmub pos laeng. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. 5. Dielektrik elektriväljas. Erinevalt juhist ei saa laengukandjad dielektrikus vabalt liikida

Füüsika
thumbnail
2
docx

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega

vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehal Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2 1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika elektriõpetuse konspekt

väikesed võrreldes vahekaugusega Aine dielektriline läbitavus- füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. Mida suurem on aine dielektriline läbitavus, seda väiksemad on elektrijõud aines Väli- vahendaja, mille kaudu 1 keha mõjutab teist Kaugmõju Lähimõju Kandub üle hetkeliselt 2 keha vahel on vahendaja, välja kaudu Üks väli ei sega teist. Aineosakestel kindlad mõõtmed e ulatuvus ruumis on piiratud va gravitatsiooniväli ja elektromagnetväli. Kehade kauguste suurenemisel jõud kahaneb. Väli vahendab aineosakeste vastastkust mõju ning omab energiat. Elektrostaatilne väli- seisvate laengute väli, algab alati ja lõpeb - Elektrivälja tug näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale Superpositsiooniprintsiip e liitumise põhimõte- Evektoreid tuleb liita (lõpptulemusena

Elektriõpetus
thumbnail
1
docx

Elekter

korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A. I=q/t q=It Elektriväli. Tugevus. Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste vastastikust mõju ning omab energiat.Elekrtiväli mõjub elekrtilaengutele jõuga ja selle põhiomaduse järgi saab teda kindlaks teha. Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil. Elektrivälja tugevus antud väljapunktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga . ühikuks 1N/C = 1V/m

Füüsika
thumbnail
1
doc

Töö elektriväljas

Töö elektriväljas. Tööks nim. Jõu ja nihke korrutist. A=qEs; A=elektrivälja töö (J); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; s=nihe Töö elektriväljas on null kui laeng liigub risti elektrivälja jõujonntega. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Potentsiaalne energia. Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 ­ Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge ­ potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht

Füüsika
thumbnail
2
odt

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA 1. Lähi- ja kaugmõju * Lähimõju ­ Olemas on vastastikmõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad kokku * Kaugmõju ­ Kaks keha mõjutavad teineteist kaugelt läbi tühjuse. 2. Väli vs aine * Väli ja aine on mateeria kaks peamist olemasolu vormi. * Väljad moodustavad suurema osa universumist * Väljade abil toimub vastastikmõju * Väljade levimiskiirus on 300 000km/s * Väljal on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi. * Üks väli ei sega teist. * Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli pole ruumis piiratud (,vastavad jõud mõjuvad ka suurtel vahekaugustel). * Elektriväli pole kuuldav ega kombatav, aga tal on oluline osa nägemisaistingute tekkimisel.

Füüsika




Kommentaarid (3)

plika234 profiilipilt
plika234: Väga palju abi oli, aitähh!
23:59 08-01-2011
merik199 profiilipilt
merik199: Aitas ikka:D

12:56 14-11-2011
annnajee profiilipilt
annnajee: oli abiks!
16:38 28-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun