Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektriväli (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

ELEKTROTEHNIKA
Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli
· Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus
· Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E ­ elektrivälja tugevus [v/m] F ­ jõud [N] Q ­ laeng [C] Elektrivälja tugevus
· Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga
Q V E= m 4 a r 2 Elektrivälja tugevus
· Näide Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. 9kV/m Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm .
Antud: = 2,2 Q V r1 = 5cm = 0 0,05m 05m E= m E1= 9kV/m = 9000 V/m 4 a r 2
r2 = 10cm = 0,1m , Leida: E2 Elektrivälja tugevus Lahendus Q E= Q = E 4 r 2
4 a r 2 a
9000 4 0, 05 2 Q = E1 4 a r12 = = 5,5 10 -9 C 4 9 10 9
Q 5,5 10-9 4 9 109 V E2 = = = 2250 4 a r2 2 4 2, 2 0,12 m
Vastus: punktlaengust 10cm kaugusel on väljatugevus 2250 V/m Elektrivälja potentsiaal · Elektrivälja potentsiaal mingis punktis iseloomustab tööd, mida on vaja teha, et viia laeng antud punktist mingisse teise punkti punkti. · Mida suurem on laeng seda rohkem on vaja teha tööd W = Q[J ] W ­ töö [J] W J ­ elektrivälja potentsiaal [V-volt] = C = V Q ­ laeng [C] Q Elektrivälja potentsiaal · Elektrivälja punkti potentsiaal on 1V, 1V kui laengu 1C toomiseks mingist punktist antud punkti tehakse tööd 1J · Laengust Q kaugusel r leitakse punkti potentsiaal valemiga
Q = [V ] 4 a r Elektrivälja potentsiaal · Näide Positiivne punktlaeng Q = 2·10-8 C asub õhus. Leida elektrivälja potentsiaal punktis, mille kaugus laengust on r = 20 cm.
Antud: Q = 2·10-8 C Q =1 r = 20 cm = 0,2m = [V ] Leida: 4 a r
Elektrivälja potentsiaal Lahendus
Q 2 10-88 4 9 109 = = = 900V 4 a r 4 1 0,, 2
V
Vasakule Paremale
Elektriväli #1 Elektriväli #2 Elektriväli #3 Elektriväli #4 Elektriväli #5 Elektriväli #6 Elektriväli #7 Elektriväli #8 Elektriväli #9 Elektriväli #10 Elektriväli #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 160 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor acidzeto Õppematerjali autor
Elektriväli
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja potentsiaal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Elektrivälja tugevus - elektrotehnika

1.2 Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. E= F 1N V =1 Q 1C m Kus: V E ­ elektrivälja tugevus. Ühik 1 m Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga: Q E= 4 a r 2 Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. TPT Doris Toos NÄIDE 1-2: Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm. Q E= Antud: 4 a r 2 Q = E1 4 a r12 = 2,2 r1 = 5cm = 5*10-2m E1= 9kV/m = 9000 V/m r2 = 10cm = 0,1m Leida: E2 9000 *

Elektrotehnika
thumbnail
8
pdf

Laeng ja Coulombˇi seadus

ELEKTROTEHNIKA Laeng, g, Coulomb'i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng · Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron · Laengut tähistatakse tähega Q · Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng · Elektroni laeng on -1,60x10-19 C · 1C = 6,25·1018 elektroni · Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu · Samanimelised laengud tõukuvad, g tõmbuvad erinimelised laengud Coulomb'ii seadus Coulomb · Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb Q1 Q2 2[ ] F= a - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus

Elektrotehnika
thumbnail
16
pdf

ELEKTROTEHNIKA

ELEKTROTEHNIKA Laeng, Coulomb’i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng • Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron • Laengut tähistatakse tähega Q • Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng • Elektroni laeng on -1,60x10-19 C • 1C = 6,25·1018 elektroni • Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu • Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised laengud tõmbuvad Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1  Q2 2  F εa - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus ε –

Elektotehnika 1
thumbnail
10
pdf

Pinge ja Vool

ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U ­ pinge [V - volt] U = [V ] W ­ töö [J] Q Q ­ laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 ­ 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine · Mida intensiivsem

Elektrotehnika
thumbnail
15
pdf

Üldine

ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t

Elektrotehnika
thumbnail
6
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt

Elektrotehnika
thumbnail
2
doc

Eelktrienergia ja -väli

põhjal liigitatakse a) homogeensed- jõujooned paralleelsed ja ühtlase tihedusega, b) mittehomogeensed- kõik teised. 4) Energia ruumitihedus- näitab kui palju energiat on ühes m(3), 5) Elektrivälja levimiskiirus Kui nihutame energiat q(2) q(1)-st kaugemale, siis ei vähene jõud F mitte kohe, vaid aja (delta)t pärast (delta)t= r/C On tõestatud, et laengute vahelise mõju kandjateks on virtuaalsed footonid (nähtamatud), mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Punktlaengu elektrivälja tugevus Kui laengu q kaugusel r asuks teine laeng q(0), siis E selle kohal : E= F/q(0) Coulombi seaduse põhjal E= kq/ epsilon r(ruut) Selle valemiga saab leida elektrivälja tugevuse punktlaengust q kauguselt r ja laetud keha keskpunktist kaugusel r. Elektriväli juhtides Elektrivälja paigutatud juhis liiguvad vabad elektronid jõujoontele vastassuunas kuni nende ja + laengute vaheline elektriväli tasakaalustub välisvälja ja üldise

Füüsika
thumbnail
5
doc

Kordamine elektrivälja kohta

kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1dzaul. Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (2)

mmargit profiilipilt
mmargit: Asjalik materjal
21:03 07-04-2011
svennuks profiilipilt
00:39 11-10-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun