Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõ...
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid,...
: . , , . . , . . , . , . , . - ( ). , , . , . , . . , . 0.2-10% 0.001% >10% . . , . - 1 . . : A - A - 1 - ( ) - , . : - A - A - , , : : - - A1 - ( ) An - - , . : - - - , .. . , , . max, % = 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 , , . : . 1,5 . 1,5 , . - , . , . : C - An - n - , .
Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista või katseseadet kalibree...
Digitaalmõõteriistad Digitaalmõõteriistad sobivad enamiku elektrisuuruste mõõtmiseks. Need on numbermõõteriistad, milles mõõdetava suuruse või tema analoogi (s.o. mõõdetavaga võrdelise füüsikalise suuruse) pideval muutumisel tema hindamine toimub kindla kohtade arvuga numbri järgi Tänapäevaste elektrooniliste elementide mitmekesisus lubab laialdaste võimalustega mõõteriistu, mis on võimelised mõõtma alalis- ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne. Mikroprotsessorite kasutamine mõõteriistades lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konst...
Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest n...
1. Elektrivooli tingmärgid: AC DC 2. Mida näitab järgmine tingmärk? Ohutuvoolu väikepinge transformaator 3. Neutraal ja kaitsejuhtide graafilise tähtistamise märgid? 4. Enam levinud kaitseaparaadid? Sulavkaitse Kaitseautomaat Rikkevoolukaitselüliti Liigkoormuskaitse Lühiskaitseseade Termokaitse Kaitsereleed 5. Lisa puuduvad sõnad. Rikkevoolukaitselüliti neutraaljuhi kontakt avaneb tavaliselt viimasene aga sulgub sisselülitamisel esimesena. 6. Hõbe kontaktmaterjali omadused? Plussid Hea elektri- ja soojusjuht Väike kontakttakistus Väikeste voolude puhul kulumiskindel. Odavaim väärismetall kontaktide jaoks Miinused Tundlik väävli suhtes Väike kaarekindlus Saab kasutada väikeste voolude puhul (Kuni 20 amprit) 7. Magnet pehme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
