Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning s...
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt ,,Rootsi ajale", mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid ki...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...