Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike. · Jooga ülesanne on inimese ja maailma ühendamine: mina ...
19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26. Dznjaana jooga individuaalne sisevaatlus, eraldumine teistest. 27. Bhakti jooga täielik pühendumine väljavalitud jumalustele 28. Radza jooga füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid. Budism 1. Buddha virgunuks saamine. 2. Siddharta kõikide soovide täitumine. 3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks
AKADEEMIA NORD Psühholoogiainstituut Bhakti-jooga Referaat Õppeaine: Idamaade psühholoogia Tudengid: Maris Annely Gerri Õppejõud: Anti Kidron Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Swami Vivekananda........................................................................3 Bhakti jooga vormid.........................................................................4 Ishvara.........................................................................................4 Bhakti-jooga ehk armastuse-jooga miinus...................................
teise kohustusi hästi. Moksa ehk ülima vabanemise, inimeksistensti eesmärgi saavutamine tähendab vabaneda täielikult sansaarast ehk ümbersündide ahelast, seega rahulolematusest, kannatusest ja surmast, aga ka rõõmudest ja mõnudest, mis eluga kaasas käivad. Joogad Vaimse täiuse saavutamiseks on kolm suuremat teed (margat ehk joogat): dznjaana (teadmine, arusaam, tarkus), karma (tegu) ja bhakti (ekstaatiline pühendumine). Mõned hindud arvavad, et igaüks neist kolmest teest nõuab täielikku keskendumist ja see on vabanemise jaoks piisav. Ometigi õpetavad paljud tänapäeva õpetajad ja gurud joogade sünteesi ja väidavad, et need kolm teed on omavahel seotud ning vabastavat teadmist võib leida kõigi kolme kaudu. Dznjaanajooga vabastab karmast ja ümbersündidest ning haigustest, vanadusest ja surmast.
joogadeks.Need on maailma ja enesemõistmise ning jumalikkusele lähenemise moodused ning iga inimene võib valida omale sobiva tee.Paljusid juhib sellel teel guru. · Bhakti tee(pühendumine) Bhaktile andunu pühendab oma armastuse ühele jumalale , surudes alla isikliku tahte ning uskudes, et jumal kaitseb oma kummardajaid.Bhakti teele asunute siht on tuua oma elu jumalale armastusohvriks. · Dznjaana tee (teadmine) Tähendab hinduismi filosoofiliste arutluste taga asuva tõe tundmist.Tõeni aga ei jõuta ainult tõest lugemise kaudu, tõde on võimalik ka otseselt kogeda.Dznjaana tee on võib-olla kõikidest teedest kõige raskem, selle jälgijat peab igal sammul juhendama guru · Meditatsioon ja vaimse distsipliini tee. See tee hõlmab mitmesuguseid vaimseid distsipliine, sageli ka keha ning südame ja mõistuse
Hindude jumalateenistus ehk puudza. 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1. Karma-mimaansa ("Tegude sooritamise arutlus") 2. Vedanta ("Veedade lõpp") 3. Saankhja e. sankhya ("Loetlemisõpetus") 4. Jooga (yoga) tähendab "pingutust", ka "iket." 5. Njaaja (nyaya) 6. Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1. Bhakti tee ehk pühendumisejooga. 2. Karma tee ehk karmajooga. 3. Dznjaana tee ehk teadmisejooga. 4. Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee. 4. Loetle aasramid: 1) õpilase eluetapp brahmakarja aasram. 2) Majapidaja eluetapp grhastha aasram 3) Metsaeraku eluetapp vanaprastha aasram. 4) Loobuja eluetapp sannjaasi aasram (pole kohustuslik aasram) 5. Loetle hinduismi kaheksa püha: 1.Mahasivaratri; 2.Sarasvati puudza; 3.Holi; 4.Rama Naumi; 5.Raksa Bandana; 6.Dzanmastami; 7.Navaratri; 8.Divali 6
Selle üleinimlikuks vasteks on maailmahing. Eesmärk on taassündide ahelast vabanemine. Inimesi hoiab taassünniahelas karmaseadus, teovilja seadus (karma tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele, ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea. Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda. · Karma marga/jooga tegu; tuleb täita oma kohuseid. · Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure õpetaja Sankara põhiidee oli see, et inimese ja maailmahing on üks ja sama. Jooga raadzajooga, hathajooga, krijajooga, mantrajooga jne jõudmine tõelise minani. Tõeliselt on inimene osa maailmahingest. Jooga puhul on tegemist psühhofüüsiliste praktikatega, aastatuhandete pikkuste traditsioonidega, mis inimest avardavad. Joogaga võivad kaasneda ka
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
