Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised
145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja 65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud, selgroogsetest luukalad, kiire imetajate evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised), lindude seas palju lennuvõimetuid 23 Neogeen kliima, taimestik, loomastik tänapäevaga sarnane, kiiresti arenesid tänapäevased taime- ja loomarühmad, esimesed inimese eellased 1,8 Kvaternaar jääajad, vaheldusid jäävaheaegadega, elusorganismid ei erinenud tänapäevastest, paljud liigid aga väljasurnud, hominiideide areng viis tänapäeva inimeseni
selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike. Osa nendest on välja surnud (peamiseks põhjuseks on see, et elamistingimused muutuvad kiiremini, kui liik suudab nendega kohastuda), osa elab edasi. Nende kõrval kujunevad välja ka uued liigid. Need tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagajärjel
Olelusvõitlus konkurents piiratud ressursside ja suure sigivuse pärast. 4. Liigid erinevad üksteisest- esineb muutlikkus. 5. Keskkond ei mõjuta evolutsiooni erilisel määral. 6. Loodusliku valik on see, et ogranismides tekivad muutused ehk kohastumused, mis aitavad isenditel ellu jääda ja paremini toime tulla, ning kahjulikud ja ebavajalikud tunnused kaovad. Nii saavad järglased paremini eluga toime tulla. 7. Tekivad uued liigid 8. Evolutsioon vajad väga palju aega Milllised loodusteaduslikud uurigud tõendavad bioevolutsiooni? 1. Fossiilid- elanud organismide jäänused 2. Võrdlev anatoomia- mida sarnasemad on organismid seda lähemas ajas on nende esivanemad. homoloogilised elundid on sarnase ehituse kuid erineva funktsiooniga elundid. Inimestel käed, lindudel tiivad analoogilised elundid on erineva päritoluga kuid täidavad samat ülesannet. Kärbeste tiivad, lindude tiivad. 3
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi lood
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inimühiskonna areng, so. kultuuride
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega �
Kõik kommentaarid