ARBUJAD
Arbujad
· Tegutsesid Tartus.
· Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis.
· Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse
suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon.
· Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus
1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt.
Liikmed
Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas,
Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik,
Uku Masing, Mart Raud.
Uku Masing
(1909-1985)
· Sündis Harjumaal 11.
augustil
· Sünninimi Hugo Albert
Masing
· 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli
· Oli teoloog, luuletaja,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätlin Viilukas
Õppematerjali autor
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüür
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed
Eesmärgiks seadsin endale, teha põhjalik referaat ,,Arbujate" kohta, kus räägib nii sõpruskonnast tervikult kui ka nendest kirjanikest eraldi. Referaadi koostamisel oli mulle suureks abiks kaks raamatut: Noor-Eestist arbujateni ja Eesti Kirjanduslugu. Loodan, et see referaat aitab mõista kirjanikke erinevaid vaatenurki ja mõtteid oma luulele. 2 Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus Lk 3- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 140 Lk 4- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 259
romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia
• Novellid: „Kotkapoeg“, „Reisijad lõppjaamas“, „Reamees Mattias“ jpm • Näidendid: „Viirastused“, „Elu tsitadellis“, „Võitlus rindejooneta“ jpm Betti Alver (1906-1989) • Kodanikunimega Elisabet Lepik • Õppis Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis • Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga. • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. • Kuulus rühmitusse Arbujad • Omanimeline muuseum Jõgeval … • Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“ • Luuleraamatud: „Lugu valgest varesest: poeem“, „Tolm ja tuli“,“Luuletused ja poeemid“ • Proosad: „Tuulearmuke“, „Invaliidid“, „Viletsuse komöödia“ Uku Masing (1909-1985) • Sünninimi Hugo Albert Masing • Eesti teoloog, luuletaja, orientalist, folklorist ja etnoloog • Õppis Tallinna II reaalkoolis
ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid