Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks. Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente(karotinoide), mis esinevad õites, viljades, lehtedes. Tsütoskelett-võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. Tsentrosoom-koosneb kahest tsentrioolist.9x3 mikrotuubul. Mitokonder-varustab rakku energiaga Rakukest-koosneb tselluloosist, annab rakule kuju ja kaitseb seda. Vakuool-annab viljadele hapuka maitse Kloroplast-nendes organellides toimub fotosüntees Tsütoplasmavõrgustik-seda esineb kahte tüüpi:sileda- ja karedapinnaline Golgi kompleks-rakus sünteesitud ainete kogumine, ümbertöötlus 4. Oskad organisme jagada päristuumseteks, eeltuumseteks, mitterakulisteks (viirused) objektideks. Päristuumne-kuuseriisikas, lihasrakk/kude.
o. toitainete järk-ärgulise lõhustumise hapniku osavõtul energia saamiseks *ATP süntees Tsütoskelett *Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur *Moodustab raku paindliku sisetoese. *Annab rakule vormi ja seob raku sisemuse ühtseks tervikuks. *Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom . rakutsenter *Esinb loomarakkudes, osades seene-rakkudes *1tsentrosoom = 2 tsentriooli *Tsentriool koosneb mikrotuubulitest (9x3) *Asub rakutuuma läheduses. *Olli raku jagunemisel, moodustab mitoosikäävi mitoosis ja meioosis, tagades kromosoomide liikumise raku poolustele.
Kui see õnnestub , saab võiskond 1 punkti Märkus: Samale mängijale tagasi visata ei tohi Pall maha kukkuda ei tohi ( põrkeviset ei ole) Palliga liikuda ei tohi Vigade puhul algab lugemine algusest. Vastasvõiskonna ülesanne on hankida pall enda valdusesse ja lugemine algab algusest. Mängida võib 3-5 punktini. Koormus on suur. 2 PALLI VEDAMISE MÄNG Võiskonnas on 2 mängijat. Väljaku suurus 9x3 ( valikuvõimalus), väravad torbikud. Mängu sisu- paarilised veavad sõrmedega palli ja suunavad vastase väravasse. Mängitakse punkdide peale. 3 VÕISTLUS PAARIS Paarilised seisavad seinast 2-3 m kaugusel ja viskavad palli kordamööda vastu seina erineva nurga alt . Ülesanne : vastase poolt visatud pall kinni püüda; Visata erinevalt, teha püüdmine raskemaks. NB rõhutada stardiasendit! 4 VÕISTLUS PAARIS Paarilised seisavad teine teisepool pinki 3-4 m kaugusel.
· Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) · Tagavad raku hingamise · Toimub ATP süntees TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur · Raku sisetoes · Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes · Moodustub kahest tsentrioolist (9x3 mikrotuubulit) · Olulised raku jagunemisel · Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele TAIMERAKK RAKUKEST · Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist · Vananedes pakseneb · Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID · Kaitseb väliste mõjutuste eest · Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid
tsütoskelett G. Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. chryssy 2007 Tööleht: Rakk tsentrosoom H. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 9x3 mikrotuubulist. 5. Jaga järgnevad seened sobivatesse rühmadesse. Kirjuta kasti täht. 8 p a)pärmiseened, b)rohehallikud, c)täpphallikud, d)jahukasted, e)majavamm,f )kärbseseened, g)roosteseened, h)mürkel Kottseened Kandseened Ikkesseened b) c) f) e) h) d) a) g) 6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest.................................................
",$ll --stdv il =f"".v ffi )+.t'uo t?']^hs + '("t-LS ->d ^cxA 1'r ) :9x3 ?^,1-f)cr nTI m:qTDJ .Tl,-.) :tr:1::To^'^q.q-fl tff ,;'o:"i6r':.=Too o+O | =j I =) ( .T, DD,C : & 'o'Y =(t^d)un ',.a-/ . &,, f51 ]eco'n; 9
Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel. Vibur ja ripsmed Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel)
Mikrotuubul ehk ripse, vibur talitlevad siis nende mikrotuubulite abil. Rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste transport aktiini filamentide abil; endosoomide ja lüsosoomide liikumine) Ripsmete ja viburite liikumine Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile, liikumine mitoosi või meioosi ajal Raku kuju muutus ja liikumine Raku kuju säilitamine ja vajaliku asümeetria tagamine 32. 33. Tsentriool, mitemembrannoosne organell, koosneb kahest 9x3 mikrotorukeste süsteemist. 1. Kui on raku talitluse interfaas siis paiknevad nad raku tuuma läheduses. 2. Koosneb kahest torujast kehakesest 3. On ümbritsetud heleda tsütoplasmaga (nim Tsentrosfäär) 4. Tsentrioolid koos tsentrosfääriga moodustavad tsentroomi(milles moodustatakse enamus miktotuubuleid) 5. Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel 34. Tuum
a. Viburitega võrreldes 10x lühemad ja peenemad b. Neid on oluliselt rohkem c. Ripsmete talitlus on kooskõlastatud (nt. ripsloomadel, ripsepiteel) Viburite ja ripsmete funktsioon: · Tagada raku liikumine · Tagada raku lähikeskkonna muutus · Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 7) Tsentrioolid 2 tsentriooli = 1 tsentrosoom. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis organiseeritud põhimõttel 9x3. Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti paigutatud. Tsentrioolid esinevad loomarakkudes ja osades seenerakkudes ja nende Ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes Sisaldised (inklusioonid): 1) Toitelised erinevad orgaaniliste ühendite kogumid (tärklis, glükogeen, inuliin, valgud) 2) Kaitselised sisaldised: a. Taimedel oblikhape. Kaitseb kolmel viisil:
d) liikumatu ripsmed võivad olla retseptoriteks · Viburid: pikemad, jämedamad ja neid on oluliselt väehem Viburid esinevad: viburloomadel(silmviburlasel, koppvetikatel, lamblja maksaparasiit). Iseloomustab enamike sperme. Ülesanded: a) raku liikumine:mis on sõudev või pöördev. b) Tagada raku lähis keskkonna muutmine 2. Tsentrioolid 9x3-kaupa organiseeritud mikrotuubulid, seest õõndsad. Tavaliselt on tsentrioole rakus 2 ja nad paiknevad üksteise suhtes risti, mis kokku moodustavad tsentrosoomi. · Tsentrosoomi ülesanded · osaleb raku jagunemisel, kindlustades kromosoomide täpse jaotuse tütarrakkude vahel. Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes On erinevate ühendite kogumid või molekul kompleksid päristuumsetes rakkudes. 1
annaabi.ee 
