miljoneid baktereid, ühes tilgas piimas on aga umbes sada tuhat bakterit. Bakterid on nii väikesed, et meie neid palja silmaga ei näe. Bakteritel on väga suur ökoloogiline tähtsus. Nende elutegevus mängib otsustavat rolli näiteks süsiniku- ja lämmastikuringes. Samas on bakteritel inimese seisukohalt ka negatiivseid külgi, sest bakterid põhjustavad toiduainete riknemist ning inimeste ja loomade nakkushaiguseid, samuti ka taimede haiguseid. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/bakterid1.htm) Bakterite ehitus. Enamikul baktereil on jäik rakukest, millel on elektriline pinnalaeng. Paljude bakterite rakke ümbritseb liikuv limast kapsel, mis kaitseb rakku kuivamise eest. Enamasti on bakteritel üks, kaks või mitu viburit, mis asetsevad tema otsas, külgedel või ümberringi ja annavad bakterile kulgemisvõime. Enamikus bakterirakkudes ei ole rakutuum eristatav, nende
paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/images/4-9-3- 1.jpg&imgrefurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/4-9-3- 1.htm&h=200&w=200&sz=23&tbnid=N4sFefJSBNcJ:&tbnh=99&tbnw=99&start=9&prev=/images%3Fq%3Dbakt Naha uuenemine Pidevalt tekkivad uued rakud liiguvad naha pealispinna poole ja moodustavad lõpuks sarvkihi. Kolm kuni neli nädalat Vanad rakud eemalduvad pesemise ja kuivatamise protsessis.
Erinevalt teistest seenhaigustest, harilik rooste esined sageli just tervetel ja kasvavatel taime osadel (näiteks lehed). See seeneliik levib kõige sagedamini õhu ja vee kaudu, kui ta on sattunud eluks võimelisse keskkonda ja on levima hakanud, siis me kõige sagedamini näeme teda rooste värvi puruna taimede lehtedel. 5 Harilik rooste Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/9loodus/seenhai guse.htm http://www.animalfinder.in/en/news/view/id/64261 http://www.wikiwand.com/de/Kandidose http://mddk.com/actinomycosis.html http://www.postimees.ee/2538663/lemmikloomade- nahahaigused-ja-allergia https://www.kliinik.ee/nahahaigused/id-13/noustamine? question=68328 https://en.wikipedia.org/wiki/Rust_(fungus) 6
Lisa Lisa 1 (Katta) Lisa 2 (Hiidgalaago) Lisa 3 (Kääbusmarmosett) 7 Lisa 4 (Rohepärdik) Lisa 5 (Gorilla) Lisa 6 (Tutt- Gibon) 8 Kasutatud materjalid Kasutatud tekstimaterjalid Burnie, D. 2003. Õpilase loomaentsüklopeedia. Esikloomalised ehk primaadid. Lk 242, 244, 246, 248. http://www.epl.ee/news/valismaa/primaadid-on-valjasuremisohus.d?id=51138042 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gorilla.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Esikloomalised http://et.wikipedia.org/wiki/Katta Kasutatud pildimaterjalid http://view.stern.de/de/picture/1646485/Katta-Lemuren-Katta-Stola-Schwarz-Animal- 510x510.jpg http://www.loomaaed.ee/data/img/hiidgalaago_tallinnzoo2006.jpg http://pisiloomad.onepagefree.com/files/marmosett_vaike.jpg http://www.naturephoto-cz.com/photos/sevcik/green--monkey-- xxxkockodan_dsg3970.jpg http://www
s/8-2-19-2-1.jpg 18.03.2009 2. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-2.jpg 19.03.2008 3. http://alorents.googlepages.com/seened 18.03.2009 4. http://www.pestchemical.ee/images/stories/puidukaitse/h.majavamm5.jpg 18.03.2009 5. http://ceened.pbwiki.com/f/kasepuravik.jpg 19.03.2008 6. http://www.looduseomnibuss.ee/lafoto/albums/2N/normal_(2N)_samblik_Kerli_Heins oo.jpg 19.03.2008 7. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/images/4-9-4-1.jpg 19.03.2008 10
kui rahulikku ja sõbralikku looma, kes toitub planktonist. Kuid on olemas ka inimesele tõeliselt ohtlikke haisid, näiteks mõrtsukhai ja vasarhai, kelle rünnakud lõpevad tihti surmaga. Üldjuhul ei pea haid inimest söödavaks, vaid ründavad uudishimust. Teisest küljest on haid muutunud küllaltki haruldaseks ning vajavad hoopis ise kaitset inimese ees. KASUTATUD KIRJANDUS: Malle Soosaar "Loodude Kutse" 2003, lk 104-105, 106, 110-111 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/9loodus/ettevaat.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/haid.htm
SAMAAN - 2002 / Piers Vitebsky (lk 86) HORISONT nr. 2 - 1989 / Margareete Otter ,,Ühe teadussuuna sünnist 120 aasta eest" AKADEEMIA nr. 3 - 1990 / Maret Saar ,,Punane kärbseseen animistlik-samanistlikes kultuurides" LOOMING 2002 / Lauri Sommer ,,Kärbseseene käekäigust" LOOMING 2001 / Peeter Laurits ,,Amanita Muscaria" http://www.rufeger.de/psychoaktiv/englisch/amanita.muscaria.html http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9609/nyyd09.html http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9LOODUS/seened.htm http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Jyrgenson.htm http://orpheus.med.ut.ee/ravim/grupid/synapt/koliinergiline/mimeetikumid/muskariin.html http://moritz.botany.ut.ee/~lauris/heresy/ista-kommentaarid.html http://www.shee-eire.com/Herbs,Trees&Fungi/Fungus/Fly-agaric/Photo-gallary/Factsheet1.htm http://www.bioimages.org.uk/HTML/R151415.HTM http://www.koolielu.ee/files/Botkonsp2.html http://diseyes.lycaeum.org/aman/MUSCARIA.TXT http://www.bluehoney.org/Mankind.htm http://www
annaabi.ee 
