1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab
inimene liikuma,s.t.omandab teatud impulsi. Kui süsteem on suletud(kinnitusnöör puudub),peab süsteemi koguimpulss endiselt nulliks jääma. Nii saabki paat vastassuunalise impulsi Näiteid:Keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p=mv Kui nüüd omavahel põrkavad kokku kiiresti sõitev auto (120km/h) ja raske veoauto(kiirus 70km/h),Kui sõiduauto kaalub 1t ja rekka 9t siis on arvutus järgmine Sõiduauto impulss=120km/h * 1000kg=12000 Veoauto impulls = 70km/h * 9000kg=630000 Veoauto sõidab küll aeglaselt,aga tema mass on kordi suurem ja kui toimuks kokkupõrge jääks kindlaks kaotajaks sõiduauto,millest ei jääks arvatavasti suurt midagi järgi,Peale õnnetust on võimalik sedasi vaadata,kui kiiresti sõidukid liikusid...Et sõiduauto impulss oleks veoauto omaga võrdne(juhul kui kaal on 1t) peaks sõiduauto liikuma 630km/h,mis pole tavalise sõiduauto puhul võimalik..
Kuna on vaja vedada 180 euroalust, tuleb teha 180/34=5 sõitu Ühe koorma mass: 30*180=5400kg 5 4. Teljekoormused Veduki esitelg: Koormata: 4982kg Koormatud: 7500kg Veduki tagatelg: Koormata: 3246kg Koormatud: 19000kg Haagise teljed: Koormamata: 3*1100kg Koormatud: 3*9000kg 6 5. Seadusandlus Autojuhil tuleb kinni pidada töö- ja puhkejaseadusest ning liiklusseadusest. Seoses veose väikese massiga, ei ole teekonnal takistusi massipiirangute näol. Samuti ei ületa autorong suurimaid lubatud mõõtmeid (max. lubatud pikkus 18,75m, kõrgus 4m ning laius 2,55m). Reis on ka kooskõlas kehtestatud normatiividega (MKM määrus nr 42).
Haagise mass koormaga 5650 + 29985 = 35 635 kg Lubatud täismass: 39 000kg Leian teljekoormuse tagasillale, teljekoormuse arvutamise valemiga: LxH=FxA F(haagise tagasildadele) 35 635(koorma tegelik mass) x 4172,5 (raskuskeskme kaugus sadulast) / 5800(tagatelje keskpunkti kaugus sadulast) = 25 635 kg Leian igale haagise teljele langeva koormuse25 635 / 3 = 8545 kg lubatud Tehase poolt on lubatud: 9000kg Kood 1109. Autorongi lubatud suurim tegelik mass(Määrus nr 42) [4] Haagise koormus vedukile 35 635(haagise tegelik mass) 25 635(haagise tegelik mass tagasildadele) = 10 000 kg Vedukile langev koormus kokku 8365(veduki tühimass) + 10 000(haagise koormus vedukile) = 18 365 kg Veduki lubatud täismass on 26 500 kg Esisillale 1/3 18 365 / 3 = 6121 kg (lubatud 7500kg) Kood 1111. Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass(Määrus nr 42) [4]
14) Teha joonis, mis iseloomustaks majandamise skeemi ja väikest väärtusringet selles 15) Mis iseloomustab tootmise laiendamise ekstensiivset ja intensiivset teed 16) Kirjeldage, kuidas oleks võimalik leida põllumjanduse osavõimet? 17) Tootmise kontsentreerimine a) põhiolemus b) tulemus c) liikumapanev jõud 18) Ettevõte kasvatas rapsi 5 ha. Rapsi keskmine saak hektarilt oli 2000kg. Kogu rapsi saagist soovitakse müüa 9000kg. Rapsi soetamisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2200 krooni ja püsivkulud 3000 krooni. Milline peaks olema rapsi keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 12%- line tase ning milliseks kujuneksid siis: a) Rapsi tootmisomahind? b) Kasum toodanguühiku kohta? c) Rapsi müügihind? d) Ettevõte kasum kavandatud rapsikoguse müügist? e) Käiberentaablus? f) Kattetulu? g) Kaubalisus?
................. LÄMMASTIK MULLAS Lämmastik on ainus taimetoiteelement, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine (huumus, orgaanilised jäätmed). Mullas leiduvate lämmastikühendite algallikaks on aga õhulämmastik, millise varud on väga suured, sest maapinna igat hektarit katvas õhukihis on ≈ 80 000 t lämmastikku. Eesti muldade lämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3% so 3000...9000kg/ha, kuid 97...99% sellest on orgaaniliste jäätmetena ja vaid 1...3% mineraalsel kujul taimede poolt omastatavas vormis. Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas: 1. orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid 30...90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada
annaabi.ee 
