Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust
nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- hapnik a) väga paljudes süsteemides on O oksüdeerijaks. b) Aeroobsed organismid tekitavad O baasil reaktiivseid osakesi e. vabu radikaale. Kui neid on palju, on ohtlik. Mõõdukas koguses vabu radikaale on vajalik , sest neid kasutatakse organismie kaitseüsteemides. NB! Teada on et õhus on ~21% O 2. Ja paljud inimesed arvavad, et mida rohkem O 2 hingata, seda parem. Tegelikult pole see nii, kui pidevalt mõned päevad hingata
Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili). Loomadel glükogeenis (maks, lihased). Seentel glükogeenis. II Lipiidid (rasvad, õlid)- 1g 9kcal (38,9 kJ). Varu on taimedel õlina, loomadel rasvadena. III Valgud- 1g 4kcal , alkohol 1g 7kcal. 4. ATP- adenosiintrifosfaat. Koosneb lämmastiklahusest, adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Energiat salvestub U30kJ 1 mooli kohta. Moodustub glükolüüsi, käärimise ja fotosünteesi käigus (salvestab energiat). ATP-P=>ADP; ADP-P=>AMP; ADP+P=>ATP 5. Gcl lagundamise üldvõrrand: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 38 ADPi+38Pi 38ATP 6. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus. Lähteaineks on glükolüüs. Toimub 10
toitu. Abiellumisel võimalus ülekaaluliseks olemisel suureneb. Bioloogilised faktorid: mida rohkem lapsi, seda rohkem ülekaalu. Sotsiaal-kultuurilised faktorid: paljudes kultuurides erinevused. Jaapanis rohkem riisi, kala, mis otseselt ei ole rasvasisalduselt suured. Suitsetamine mahajätmine suitsetaja leiab suitsetamise asemel rohkem aega ja hakkab sööma. Alkoholi tarbimine tugev alkoholi tarbimine organismi võitlus, ei tekita ülekaalu. Mõõdukas ületarbimine 7kcal 1kg. kehaline aktiivsus. Energiaallikad: süsivesikud (valdavalt maksas, 1600 kcal lihastes umbes 2000 kcal)see ei ole kõik kasutatav. Aju ja kesknärvisüsteem saavad suurema osa. Väike osa ringleb veres glükoosi näol. Kui maksas glükoos väheneb, siis tekib kaitserefleks kesknärvisüsteemile suhkrud. Lipiidid 1g 9kcal. Valgud energiaks ei tarvita. Nälja korral lihasvalgu lagundamine. Alkohol Ülekaaluliste liikumise iseärasused. Tavainimesest halvem vorm. See raskendab
Kõik need oskused on hädavajalikud selleks, et inimene oma elus hästi hakkama saaks. (Targo, 2016) 1.2.6. Esimesed märgid Kõik inimesed, kellel pole alkohol täielik eluviis juba, teavad, et alkoholitarvitamine kujutab endast ohtu tervisele. Sellest, et alkohol hakkab organismi mõjutama, annavad teada mitmed märgid. Osa neist ilmnevad kiiresti, osa mõne aja pärast. • Kehakaal Alkohol on energiarikas – 1 gramm puhast alkoholi ehk etanooli annab kokku 7kcal. Lisaks puhtale alkoholile sisaldub osades jookides ka suhkruid ja tulemuseks ongi kaloripomm. Näiteks annab suur klaas (250ml) veini ligikaudu 160kcal ja pudel õlut (500ml) 225kcal. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile esmavajalikke toitaineid, kuid annavad arvestaval määral kilokaloreid. Kui näiteks täiskasvanud naisterahva keskmine
piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O
kaheastmeline reaktsioon Toimub enne kui valk ribosoomi otsa jõuab. 1. aa + ATP + AARS ↔ aaRS ~AMP + PPi – vabaneb anorgaaniline fosfaat, tekib kompleks, kus AH on seotud aminoatsüüladenolaadiga, energeetiliselt vabalt mõlemas suunas käiv, kuid tavaliselt ühesuunaline. Tekkiv pürofosfaat lagundatakse. 2. aaRS~aa~AMP + tRNA → aatRNA + AMP (tRNA-l on vaba 3’ ots – seal ei ole midagi, ensüüm paneb sinna aminohappe, tekib aminoatsüül-tRNA – suur energeetiline efekt 7kcal/mol, mis muudab reaktsiooni pöördumatuks, aitab produktide vabanemisele kaasa. 1. Süntetaasiga seonduvad AH ja ATP ja moodustavad ensüümi pinnal aminoatsüüladenülaadi (AH COOH rühma O2 reageerib ATPα-fosfaadiga). Aktiivne vaid veevabas keskkonnas. AH aktiveeritud COOH rühma kaudu. 2. Estersideme süntees – AH COOH rühma ja tRNA 3’-terminaalse riboosi 2’ või 3’ süsiniku vahel. Vabaneb AMP. AH jääb seotuks tRNA 3’terminaalse riboosiga estersideme abil
annaabi.ee 
