vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi (2)
temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine. Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid. f = 6rv on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. 4/3r3(1-2 )g = 6rv 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9v v =H/t, H = 100 mm, t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, = k (1 - 2) t EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. Katsetulemused. Kuuli konstant K=1,181634 mPa*s*cm3/g
siis, kui keha liikumiskiirus on väiksem vedeliku laminaarse voolamise kiirusest. Vastasel korral tekivad keerised ja Newtoni poolt antud sisehõõrdejõu valem (1) ei ole enam kasutatav. Üldjuhul on sisehõõrdest tingitud ja keha liikumist pidurdava takistusjõu Ft arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapäraste kehade puhul see ülesanne lihtsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi Ft = 6rv (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu Ft arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kuulikesele mõjuvad järgmised jõud: 1) raskusjõud F1 = mg = Vg (3) kus V on kuulikese ruumala, - kuulikese tihedus, g- raskuskiirendus;
SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus,
17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2)g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1- 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket.
3RV 32°59'17'' 7,472m 51,625m 3RP 212°59'2'' 32°59'9'' 7,473m 51,627m TV 55'' 4RV 41°26'20'' 7,577m 51,629m 4RP 221°26'34'' 41°26'27'' 7,579m 51,630m 5RV 66°29'17'' 2,328m 51,630m 5RP 246°28'16'' 66°28'46'' 2,328m 51,630m 6RV 78°55'43'' 2,592m 51,660m 6RP 258°54'30'' 78°55'6'' 2,593m 51,660m TV 20'' 7RV 284°15'25'' 2,001m 51,657m 7RP 104°10'31'' 104°12'58'' 2,001m 51,657m 8RV 283°54'25'' 1,396m 51,629m 8RP 103°49'46'' 103°52'5'' 1,399m 51,630m
samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. Impulsimomendi jäävuse seadus- suletud süst. koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastandikmõjul jääv. p1+p2+p3+...+pn=const Stokes´i seadus F=6Rv · Fd hõõrdejõud ( N), · vedeliku sisehõõrdetegur [kg m-1 s-1]), · R kuulikese raadius ( m) · v kuulikese kiirus ( m/s). Termodünaamika esimene seadus : kui ainehulk on jääv, siis süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antud soojushulga ja süsteemi poolt tehtud töö vahega. Termo dünaamika I seadus näitab, et soojusprotsessides peab kehtima energia jäävus. U = Q - A,
N - dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus (kolloidosakeste kontsentratsioon) 1/2= 1/2= r23/r13 Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 7. Laplace võrrandi tuletamine Vt vihik 8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig
12% HO kuni 4 astet heledamaks Tähistus: N /NN naturaalne, ekstra naturaalne V violett K vask R punane OR oranz-punane VR lillakas punane MAX RED P pärl 6K A ach (tuhk) 11- spetsblondid S silver (hõbe) 12- eriti blondide rida B beez, pruun G kuld Intensiivsed punased toonid: Max red 5RV, 6RV, 6RR, 6RO, 7RR, 8RO HIBLONDES CONTROL 12- rea värvid 2+1 HO +värv Mõjuaeg 45 minutit 9% HO kuni 4 astet heledamaks 12% HO kuni 5 astet heledamaks Topchic Triflective naturals 5- 9 tumedusastmega värvid 5N GP reflecting pearl BP reflecting opal BK reflecting golden topaz GB reflecting pronze System sari · Pre color- eeltöötlusaine · Juuksestruktuuri ühtlustamiseks Eelpigmenteerijad · Punane, vask, kuldne · tuubis · 2+1 vesi + eelpigmenteerija
1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE. Eelnevast tunneme osakese liikumist takistavat keskkonna sisehõõrdejõudu F= Bv = 6rv Jõudude tasakaal mingil ajahetkel Fel = F = 1,5 v - elektrokineetiline kiirus; r - osakese raadius - keskkonna suhteline dielektriline läbitavus 0 vaakumi dielektriline läbitavus - viskoossus; q - laeng; E - elektrivälja tugevus Elektroforees osakeste liikumine dispersioonikeskkonnas. Elektroosmoos dispersioonikeskkonna liikumine osakeste paigale jäämisel. -potentsiaali määramine elektroforeesil v = lt/t
annaabi.ee 
