Juhataja 1000 1100 1200 Raamatupidaja/assistant 800 900 1000 Veebiturundusspetsialist 800 900 1000 Veebidisiner 800 900 1000 Värbamiskonsultant 800 900 1000 16 Tööjõukulud (EUR) 2015-2017 2015 2016 2017 Palgakulu 50400 56400 62400 Sotsiaalmaksud 16632 18612 20592 Tööjõukulud 67032 75012 82992 TULUD 85938 125020 159600 Tööjõukulud tulude suhtes 78% 50% 52% Müügitulu (EUR) 2015-2017 Teenused 2015 2016 2017 Video CV (Teenus A) 10000 15000 200000
TULU 1.AASTA D L kg kg/hing kokku Mesi 10000 kg 10000 6 60000 Vaha 100 kg 100 7 700 KOKK U 60700 TULUD JA KULUD 2-4. AASTAL KULU Kärjepõhi 1 kg pere kohta Kütus 400 Palk 62400 4 aasta palk Talvesööt 24000 4 aasta sööt Ravim id 8000 KOKK U 94800 TULU Mesi 10 000 kg 240000 Mesilaspered 50tk 26000 Vaha 200 kg 2800 KOKK U 268800 Kokkuvõte Kokkuvõtteks saab öelda, et esimese aasta kulud on suuremad kui tulud ja ettevõte saaks
Praktikumi juhend. Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid lahenduskäike: a) Moolide arvu kaudu. V0 = 0,331 dm3 Vm=22,4 mol/dm3 m(CO2)=0,59 g m∗Vm M= V° 0,59 g∗22,4 mol /dm ³ M= =42,14 g /mol 0,331dm ³ b) Kasutades Clapeyroni võrrandit. m mRT PV = RT =¿ M = M PV g∗62400 mm Hg∗cm ³ 0,59 ∗294,15 K mol∗K M= =42,36 g / mol 331 cm³∗774,8 mm Hg
P2 V1 Charles´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V =const P V1 V = 2 T1 T2 8. Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest- J R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) mol K atm R=0,082 mol K mmHg cm 3 R=62400 mol K 9. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem. 10. Lahusti mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet.
P2 V1 Charles´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V =const P V1 V = 2 T1 T2 8. Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest- J R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) mol K atm R=0,082 mol K mmHg cm 3 R=62400 mol K 9. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem. 10. Lahusti mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet.
44,0 10. Leida süsinikdioksiidi molaarmass moolide arvu kaudu ja kasutades Clapeyroni võrrandit m∗Vm M= V° 0,52 g∗22,4 mol /dm ³ M= =40,9 g/mol 0,2846 dm ³ |40,9−44,0|∗100 Δ= =7,0 44,0 m mRT PV = RT =¿ M = M PV 0,52 g∗62400 mmHg∗cm³ / K∗mol∗295 K M= =40,9 g /mol 302 cm ³∗774,06 mmHg |40,9−44,0|∗100 Δ= =7,0 44,0 Järeldus CO2 molaarmassi võib leida: 1. Kasutades gaaside tiheduse valemit (M(CO2) = 40,6 g/mol) 2. Moolide arvu kaudu (M(CO2) = 40,9 g/mol) 3. Kasutades Clapeyroni võrrandit (M(CO2) = 40,9 g/mol) Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 40,6 g/mol
PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V/T=const universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest J mol K R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) atm mol K R=0,082 mmHg cm 3 mol K R=62400 Lahus – kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahust) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muude oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi) lahustunud aine – lahuse komponent, mis pole lahusti Küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse
temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R= 8,314 J/mol ⋅ K. P 0Vm0 101325 Pa 0,0224138m 3 R 8,314 J / mol K T 273,15 K mol 1 Pa = 1 kg ⋅ m-1 ⋅ s-2 1 Pa ⋅ m3 = 1 kg ⋅ m2 ⋅ s-2 = 1 J Muude rõhu- ja mahuühikute korral võib R väärtus olla näiteks R = 0,082 atm ⋅ l ⋅ mol-1 ⋅ K-1 R = 62400 mm Hg ⋅ cm3 ⋅ mol-1 ⋅ K-1 3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus.
Ühe mooli gaasilise aine korral PV = const = R T n mooli gasi kohta kehtib seos PV = nRT ehk m PV = RT Clapeyroni võrrand M R- universaalne gaasikonstant Neid valemaid kasuatakse gaasi mahu leidmiseks temperatuuril T ja rõhul P, kui on teada gaasi moolide arv või mass. Gaasilise konstandi R arvuline väärtus sõltub valitud ühikutest ja omab järgmisi väärtusi: 760mmHg 22413,8 cm 3 mol mmHg cm 3 R= = 62400 273,15 K mol K 1atm 22,4138 dm 3 mol atm dm 3 R= = 0,082 273,15K mol K 101325 Pa 0,0224138 m 3 mol Pa m 3 R= = 8,314 273,15 K mol K 1.Kippi aparaadi tööpõhimõte: 2. Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega. 3
Sellega seoses võib oleku võrrand saada ka teisi olekuid (kujusid): P * Vm = R*T P * V = m / M * RT Clapeyron Mendeljejevi võrrand R- Universaalne gaasikonstant omab arvulisi väärtusi. (sõltuvalt tingimustest) Sõltub ühikutest ja väljendatuna 1 mooli gaasi kohta ja omab järgmisi väärtusi: R = Po*Vo / To = 1 atm*22,4 l / 273 K = 0,082 l*atm/K No normaaltingimused (nullike) R = 760 mmHG*22400 CM3 / 273 K = 62400 cm3*mmHg/K Si süsteemis 1 Kmol kohta: R = 101325 Pa * 22,4m3 / 273 K 00 8314 Pa * kmol/K = 83143... /mol Gaasi olekuvõrrandist tingimustes kui konstant on moolide arv ja temperatuur: Const : n, T -> P*V = n*RT. Tuleneb Boyle`I Mariotte`I seadus: P * V = P1*V1=P2*V2 ->V1/V2=P1/P2. Boyle´I_Mariotte´I seadus jääval rõhul on gaasi antud massi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga (Kelvinites). Kui V ja n on konstandid, sii: P=n/v*T= const. -> P1/T1= P2/T2.
annaabi.ee 
