PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud
PÄIKE Koostajad : Vivian Tammearu, Anri Varemäe Kiviõli1.keskkool PÄIKE ON HIIGLASLIK HÕÕGUV GAASIKERA · Kaugus Maast:150 milj. Km · Läbimõõt:1,4 milj. Km · Mass:1,99*1030 kg · Temperatuur:5800k · Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W PÄIKESES TOIMUB PÕLEMINE, MIS KESTAB VEEL UMBES 5 MILJARDIT AASTAT Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -- konvektsiooni teel. PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA
PÄIKE Koostas: INDRO TÕNURIST Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Andmed Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076%
Kas leidub kaugetel planeetidel ka elusolendeid, kes oma päikest jälgivad, seda me ei tea. Meile piisab teadmisest, et Päike ei jäta meid maha enne viit miljardit aastat. PÄIKESE ANDMED: Kaugus maast - 150 miljonit km Läbimõõt - 1,4 miljonit km Mass - 1,99x10(aste)30 kg Temperatuur - 5800K Liigub ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Pulsar - on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid
See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat. Päikeselaigud ja kroon Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K. Pinnal olevad "külmad" kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on ümbritsetud hõreda gaasipilvega. Kroon on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal. Temperatuur kroonis ulatub üle 1.000
Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb
Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb
teadaolev planeet, kus leidub elu. Tekkis 4,54 miljardit 7,8% heeliumi. Arvud muutuvad, kuna Päikeses aastat tagasi, arvatake et elu Maal kestab veel vähemalt toimuvad termotuumareaktsioonid muudavad vesiniku 500 miljonit aastat. Biosfäär on oluliselt muutnud Maa heeliumiks. Pinnatemperatuur on u. 5800K, kuid Päikese atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, kroonis on see u. 1,8 milj. K ja tuumas 15,7 milj. K. võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib Iga sekund muutub 700 miljonit tonni vesinikku 695 kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Maa
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike
väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär). Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ehk vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Tema pinnatemperatuur on 5800K. 12. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool, kuid tähti on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides.v Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt,
Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel värvustemperatuuril tõmbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega lähevad stressistaadiumisse. Parimaks värvustemperatuuriks on tööruumides arvatud olema 5500-6000K, mis teisisõnu on loomulik päevavalgus. Temperatuur Päikese pinnal on 5800K. Näiteks Osram markeerib mitmed oma vallgustid “Active” või “Relax”. Neist esimene ühtib hästi päevavalgusega, teine aga on mõeldud eluruumidesse õhtuseks lõõgastumiseks. Seega lihtne loogika ütleb, et kõrgem värvustemperatuur (üle 5000K) inspireerib töötajaid olema tähelepanelikud ning efektiivsed, madalam värvustemperatuur (alla 5000K) aga soodustab “lõdva”-olemist. Näiteks Philips on teinud katseid päevavalguslampidega värvustemperatuuril 17000K, mis on
Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel värvustemperatuuril tõmbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega lähevad stressistaadiumisse. Parimaks värvustemperatuuriks on tööruumides arvatud olema 5500-6000K, mis teisisõnu on loomulik päevavalgus. Temperatuur Päikese pinnal on 5800K. Näiteks Osram markeerib mitmed oma vallgustid "Active" või "Relax". Neist esimene ühtib hästi päevavalgusega, teine aga on mõeldud eluruumidesse õhtuseks lõõgastumiseks. Seega lihtne loogika ütleb, et kõrgem värvustemperatuur (üle 5000K) inspireerib töötajaid olema tähelepanelikud ning efektiivsed, madalam värvustemperatuur (alla 5000K) aga soodustab "lõdva"-olemist. Näiteks Philips on teinud katseid päevavalguslampidega värvustemperatuuril 17000K, mis on taevasinine
mitte punktina.Päikese olulisemad karakteristikud: keskmine kaugus Maast – ca 150 milj. km kaugus Linnutee keskpunktist ca 30 000 ly keskmine läbimõõt – 70 000 km (ca 109•DMaa) mass – 2•1030 kg (333 333•MMaa) keskmine tihedus 1,4 g/cm3 vaba langemise kiirendus (pinnal) 274 m/s2 (27,4•gMaa) tiirlemisperiood ümber Linnutee keskpunkti ca 250 milj. aastat (1 Gy – galaktika aasta) vanus ca 4,5 … 5 mlrd. aastat (18 … 20 Gy) temperatuur * Pinnal 5800K (6073C) * Südames 15 000 000K kiirgusvõimsus 3,9•1026 W keemiline koostis: * vesinik 73,46% * heelium 24,85% * hapnik 0,77% * süsinik 0,29% * raud 0,16% * neoon 0,12% * lämmastik 0,09% * räni 0,07% * magneesium 0,05% * väävel 0,04% Päike jagatakse ehituslikult ja funktsionaalselt erinevateks piirkondadeks – vöönditeks. Päikese keskel asub tuum, mis moodustab umbes 1/3 Päikese läbimõõdust. Tuuma tihedus
keskmine läbimõõt – 70 000 km (ca 109·DMaa) mass – 2·1030 kg (333 333·MMaa) keskmine tihedus 1,4 g/cm3 vaba langemise kiirendus (pinnal) 274 m/s2 (27,4·gMaa) tiirlemisperiood ümber Linnutee keskpunkti ca 250 milj. aastat (1 Gy – galaktika aasta) vanus ca 4,5 … 5 mlrd. aastat (18 … 20 Gy) temperatuur 36 Pinnal 5800K (6073C) Südames 15 000 000K kiirgusvõimsus 3,9·1026 W keemiline koostis: vesinik 73,46% heelium 24,85% hapnik 0,77% süsinik 0,29% raud 0,16% neoon 0,12% lämmastik 0,09% räni 0,07% magneesium 0,05% väävel 0,04%