organisatsioonide kaudu. Mida annab ÜRO Eestile? Maailma suurima rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks olemine tähendab Eestile vastutusrikast osalust maailma hetkeprobleemide lahendamisel ja pikaajaliste globaalprojektide elluviimisel. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_liikmesriigid https://www.riigiteataja.ee/akt/555597 http://www.un.org/en/aboutun/history/ http://www.un.estemb.org/est/yro_ajaloost http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_deklaratsioon http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_Julgeolekun%C3%B5ukogu http://www.un.estemb.org/est/yro_struktuur http://www.un.estemb.org/est/eesti_yro http://my.tele2.ee/andresu/UN_x.html http://www.iseseisevelu.ee/ee_un.pdf http://webstatic.vm.ee/static/failid/262/organisatsioonidjaregionaal.pdf http://www.lvrkk
ÜRO põhikirja artikkel 1 (2)4 tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ja enesemääramisõigust. Võib eristada välist ja sisemist enesemääramisõigust (external and internal self-determination). Väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. ÜRO eesmärkidega.(Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/555597) 3 (3) Kõik ÜRO liikmed lahendavad oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu, julgeolekut ning õiglust. 4 (2) Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks.
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Liigitus Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalses allikas esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks – normid omandavad õigusjõu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahv...
a. sügisel peale maavärinat Pakistanis. Kokkuvõte Referaadi koostamine andis mulle hea ülevaate ÜROst, tema ülesehitusest ja peamistest eesmärkidest. Ühe maailma suurima organisatsiooniga tutvumine aitab mõista, mida ja kes teevad, et maailmas valitseks rahu ning kuidas toimub arenguriikide abistamine. Kasutatud materjalid WWW http://www.un.estemb.org/est WWW http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon WWW https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=555597 WWW http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/85 Värk, R. (2005) Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusesse, TÜ Kirjastus Kiviorg, M., Miil. K., Vallikivi, H., Land, K. (2007) Rahvusvaheline õigus, Juura
meetmeid. Meetmetest, mis organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, tuleb viivitamatult teatada Julgeolekunõukogule ja need ei tohi mingil viisil riivata Julgeolekunõukogule käesolevas põhikirjas ettenähtud volitusi ja vastutust igal ajal selliste aktsioonide ettevõtmiseks, mida ta peab vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=555597 Jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses. · Tänases rahvusvahelises õiguses on ülimuslik jõu kasutamise keeld. · Jõu kasutamist kui erakorralist kaitsevahendit lubab ÜRO põhikiri ainult ÜRO Julgeolekunõukogu eelneval heakskiidul ning relvastatud kallaletungi juhul individuaalse või kollektiivse enesekaitse raames, kusjuures enesekaitse peab tavaõiguslike printsiipide kohaselt olema igal juhul vajalik ning proportsionaalne.