· Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omanduses 200000 100000 0 1990 2000 2005 Metsaseadus · Metsaseadus 1965. aastal · Säilitada riigi metsaressurssi, andes Amazonase maaomanikele kohustuse säilitada 50% (algselt) ja 80%
Soome- oli venemaa üks arenenumaid piirkondi, siis otsustasid venelased sooem autonoomiat piirata ja saatsid Nikolai Bobrikovi- kindralkuberneri ning tema ettepanekul andis Nikolai 2 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku privileegidest.Vanasoomlased- üritasid venemaad rahustada, noorsoomlased-tahtsid et soome ise otsuseid langetaks, ja neid toetasid ka Soomes äsja tekkinud sotsiaaldemokraadid. Suur palvekiri- kirjutas alla 520000 inimest üle Soome, et jõuda rahvusvahelisele tasandile, kuid vene võim ei kuulanud seda ja jätkas venestamist, hakati valmistuma relvastatud vastupanuks, 16.06.1904 tulistas aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri, puhkes revolutisoon ja Nikolai oli sunnitud järelandmisteks.1905 novembris tühistas keiser suure osa veebruarimaifestist ja andis loa soome esinduskogule, toimusid valimised, tohtisid osaleda ka naised ja võitsid
Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja. 5 Joonis 3. Metsaomandi jagunemine (ha) aastatel 1990, 2000 ja 2005 600000 500000 400000 Avaliku sektori
Bill_Smith 1985 USA 140 1400000 1 700000 n/a 3 s 3 h Jack_Keller 1984 USA 108 1080000 6 108000 41 10 h 10 s Tom_McEvoy 1983 USA 108 1080000 1 540000 38 12 d 12 s Jack_Straus 1982 USA 104 1040000 6 520000 51 14 s 10 h Stu_Ungar 1981 USA 75 750000 6 375000 27 14 h 12 h Stu_Ungar 1980 USA 73 730000 1 365000 26 14 s 12 s Hal_Fowler 1979 USA 54 540000 1 270000 n/a 7 s 6 d
PUHASKASUM 56160 200160 558000 Bilanss Algseis 2008 2009 2010 Aktiva Raha 40000 73000 140000 150000 Nõuded ostjate vastu 15000 42000 40000 50000 Laoseis 20000 52000 60000 80000 Muud varud 10000 34000 43400 64000 KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara 40000 140000 380000 520000 Kulum 16000 40000 80000 110000 Põhivara jääkväärtus 24000 100000 300000 410000 AKTIVA KOKKU Passiva Maksuvõlad 0 2000 0 0 Võlad töövõtjale 0 21000 3000 11000 Pikajalised laenude tagasima- 0 0 78000 89000 ksed järgmisel perioodil Võlad hankijatele 0 3400 20000 22000
) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust. Ettevõtte müügitulu sellel kuul on 1100 1300 A 740,000 220000 520000 B 620,000 740000 C 520,000 D 940,000 E mul on erinev arvamus (milline?) 9. Ettevõte ERR AS kajastas oma aastaaruandes järgmisi finantsnäitajaid: 200… (1) 200… (2) (milj. kr.) Müügitulu 52 78 Müüdud kaupade kulu 30 41 Amortisatsioon 10 12
*Iseseisvuspäeval sai alguse kodanlike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks. Selle poliitilise liikumise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. *Et seda teha, pidi kõigepealt registreerima EV kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel ja registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani e. Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990 veebruaris. Valisid üle 520000 inimese ja üle 34000 EV kodakondsuse taotleja, valimistel osalesid ka väliseestlased. *1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastuvõetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamise lääneriikide ja NSVLga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. *Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. *1990 märtsis toimus ka EKP 20. kongress, kus partei lõhenes rahvuskommunistidest
annaabi.ee 
