rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti.
rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti.
õhulekkeearv, nõuded hoonepiirete õhupidavusele, hoonepiirete õhupidavus mõjud, õhurõhkude erinevus kahel pool hoone piiret (temperatuuride erinevus, tuul, ventilatsioon), nõuded õhutõkkele Piirete õhupidavuse mõõtmise meetodid: BlowerDoor rõhutest; hoone oma ventilatsiooni- seade; vahelduvsurvestamine; rõhulangu meetod; märkegaasi meetod. Õhulekkeid mõõdetakse erinevate õhurõhu erinevuste juures. Õhulekkearv q50 – õhulekke hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud piirde pindalaga m3/(h•m2). [Eramul-välispiirded; korteril- seinad, laed, põrandad]. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada 1m3/(hm2). Õhuvahetuskordsus n50 – Lekkeõhu hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud sisekubatuuriga. 1/h Laminaarne õhuvool – õhuvool, kus osakestel on vaid voolusuunaline liikumine.
· niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine · hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel · piirde pindade alajahtumine · sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus · ventilatsioonisüsteemide toimivus · müraprobleemid · tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon õhuvool seest välja Infiltratsioon õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas.
• niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine • hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel • piirde pindade alajahtumine • sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus • ventilatsioonisüsteemide toimivus • müraprobleemid • tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h∙m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h∙m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas.
Joonis 7.4-l on toodud näide õhulekkekoha tuvastamisest termograafia infrapunakaamera abil. Syst e s Termopilt, 0Pa Foto 21.0 °C Sp3 20 15 Sp2 Sp1 10.0 Syste s Termopilt, -50Pa Keskkonnatingimused 21.0 °C Välistemperatuur, +2 ºC 20 Sisetemperatuur, +21 ºC Sp3 Mõõdetud pinnatemperatuurid Sp1 (0Pa) 9,9 ºC
närilised) Visuaalne välimus* (*toodetel mida kasutatakse visuaalselt nähtavana) Pakendi sobilikkus 79 TUULETÕKKEMATERJALIDE OMADUSED Tuuletõkkematerjal on soojustussüsteemi komponent mis lisatakse süsteemi õhulekke kindluse parandamiseks. Tuuletõkkematerjali peamine näitaja on õhulekkekindlust iseloomustav arv dimensiooniga m2/s*Pa. Või m2/s*50Pa Selle deklareerimise osas valitsevad erinevate tootjate materjalide puhul suured segadused. Tuuletõkkematerjali väga tähtsad omadused on veel: Väike veeimavus ja vastupidavus niiskusele ja ultravioletile ajas kestvus Kuju ja mõõtmete säilimine kontaktis niiskusega (näide: niiskuses kummuv puitkiudtuuletõke rebib vuugid lahti ja kaotab tuuletiheduse) Kinnituslahenduste sertifitseeritus ja usaldusväärsus
vahelaed ja siseseinad) pindalale; õhuvahetuskordsus 50 Pa juures n50 h-1, mis iseloomustab lekkeõhu suurust 50 Pa juures jaotatuna korteri sisekubatuurile. Kõikide mõõdetud korterite keskmine õhulekkearv q50 = 10 m3/(hm2) (min. 3,8 m3/(hm2); maks. 22 m3/(hm2)) ja õhuvahetuvus 50 Pa juures oli n50 = 13 h-1 (min. 4,8 h-1; maks. 24 h1)). Tabel 4.4 Korterite õhupidavuse mõõtetulemused Korteri kood Õhulekkearv, q50, m3/(hm2) Õhuvahetuvus @50Pa, n50, h-1 1311 13,7 10,6 1321 14,7 11,1 1331 14,2 10,6 1341 21,6 21,8 1351 20,1 17,5 1361 7,4 5,6
annaabi.ee 
