Survetugevus risti kuidu =5,4N/mm Järeldused Puidu liigiks tiheduse ( 465kg/m3 ) järgi on kuusk. Veeimavuse ja tiheduse katsest järeldus, et suurem niiskussisaldus suurendab oluliselt puidu tihedust ning samas muudab ta pehmemaks, nõrgemaks. Joonis puidu survetugevuse määramise juures. Samuti muudab nõrgemaks puitu hõrdedam aastaringide tihedus. Seda on võimalik märgata jooniselt puidu survetugevuse määramise juures. Suhteliselt kuiva kuusepuidu survetugevus jääb umbes 50N/mm kohta, ning niiskusel 12% on keskmiseks survetugevuseks 33,6N/mm. Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5-10N/mm http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Elmar%20Just/Puitmaterjalid.pdf Katsel saadud tulemus 5,4N/mm jääb sellesse vahemikku. Puidu survetugevus piki kiudu jääb vahemikku 30-55N/mm. Katsetulemustest lähtudes jääb antud tulemus ka sellesse vahemikku.
* Jõu ühik [1N] on kasutusel inglise füüsiku Isaac Newtoni mälestuseks. * Jõud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele väärtusele on jõul veel ka suund. * Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (dünamomeeteri põhiosaks on vedrud). * 1N = selline jõud, mis põhjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek võrra. * Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund) -) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt. F = 50N 50N F * Jõudude liigitamise aluseks võetakse nende olemus. Selleks võrreldakse milline vastastikmõjuliigiga on tegemist. 1.5.2. Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikust tõmbumist. 2. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. 3
Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega.
Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides Pascali seadus: Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. Vedeliku poolt avaldatav rõhk on võrdeline vedeliku samba kõrguse ja vedeliku tihedusega.
-surut.pool-pehme.kuumut.plastm. välja soovitud detai.ristlõik.vastava kuju.avast.*valtsi.-toodet.ühtla.paksu.õhukesi.mater.*keevita.- termoplast.vaigud.51.Täht.polümeer:*polüetüleen(PE)-tahke,valge,rasvasena tunduv a.Kerge m.0,95g/cm3,väga elast.(500%)&säili.elast.madala.temp.Tegemist termoplastse vaiguga.(sulab 110C)Kasut.torude&paljude kilemater.toot.*polüvinüülkloriid(PVC) saada.gaasi.vinüülkloriidist. On valge v.kolla.pulb.Erimass 1,4g/cm3,kuumakind65C, tõmbetug.50N/mm2&painde-90N/mm2 *polüvinüülatsetaat(PVA)kasut.liimi.mastikt .emulsioonides,polümeerbet*polüestervaik(PE)- kasut.värvi.lakkide&tehisvärnit.valmistamisel*epoksüüdvaik(EPO)-tehak.liime,mis kivis.vähe kahan.(külmalt v.kuumalt kivis.)*polüuretaan(PUR)-tehak liime,lakke&vahtplaste.52.Plastm. rullmater.kasut.põran.,seinte,katuste katt.ka auru-&hürdiisolat.Linoleume tehak.sünteeti.vaikude baasil.Vb1 v.mitme kihil.Põrandale need liimi.&liitekohad ühen.kuumõhukeevi.*reliin koosn.
Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha
pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Terratsoplaatide (suurus on kõige sagedamini 300 x 300 x 28 mm). Kivist põrandaplaate kasutakse seal kus on vaja suurt veekindlsut ja kulumiskindlust. 4) Kivist ehitusdetailid - Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel vähemalt 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Töödeldakse vastavalt vajadusele.Astmete kõrgus on 120, 140 või 150mm, laius 300-420mm ja pikkus 800-1600mm. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. - Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist.Äärekivi peab olema väga tugev (survetugevus vähemalt 100 N/mm2), kulumiskindel ja külmakindel (vähemalt 100 tsüklit). Aarekividel on töödeldud pealispind ja esipind. 18
Tüüpiline tuuma murdumistegur on 1,46 ja murdumisnäitaja erinevus on umbes 1-2 % või vähemgi. Ühe laine kiudu valmistatakse ajal kaitstakse primaarkattega nagu akrüloodiga, mis kaitseb klaaskiudu kriimustuste ja ebapuhtuse eest edasis täätluses. Tema läbimõõt on 250µm.Kiu identifitseerimise värv on kaitsekihi pinnal. Kaablis olevad kiud kaitstakse veel sekundaarkaitsekihiga või muu sobiva kaitsekattega. Kiu murdetugevus on suur, tüüpiliselt 4-6 GPa. See vastab üle 50N jõule ja umbes 5 % . Kiu deformeerimatus on väga väike,sest koormates teda,ta katkeb järsku. Kiu katkemismehhanismi seisukohalt on olulised ka kius olevad nõrgad kohad.Primaarkaitsekihil ongi ülesanne kaista kiude just nende eest.Kiu väsimine tuleb esile järgmisel kolmel eri juhul üheaegsel olemasolul: · kius on mikropraod · kiud on tundlikud niiskusele · kiule mõjub pikaajaline tõmme Valmistamise ajal kiule tehakse koormustest,et kõrvaldada võimalikud nõrgad kohad
Adapter 15 mm 15 mm DIN Track Installation The CPM1A can be installed on a 35-mm DIN Track. DIN Track End Plates PFP-100N (1 m) (PFP-M) PFP-50N (50 cm) PFP-100N2 (1 m) 46 Installing the CPM1A Section 3-3 Installation Lower the CPM1A so that the notch on the back of the PC catches the top of the DIN Track. Push the PC forward until the lock snaps into place.